Pakendijäätmete kogumisest Haapsalu linnas.
OÜ Tootjavastutusorganisatsioon andis teada, et lõpetab Haapsalu linnas alates 1. juunist 2024 pakendijäätmete kohtkogumise teenuse osutamise.
Haapsalu linnas jäi pakendijäätmete kohtkogumise teenusest ilma 180 korteriühistut ja 240 eramaja, kes kasutasid kollase pakendikoti teenust ning 37 ettevõtet.
Selleks, et pakendijäätmete kohtkogumine saaks mugavalt jätkuda, pöördus Haapsalu linnavalitsus jäätmevedu pakkuvate ettevõtete poole.
Positiivseks tulemuseks on, et AS Eesti Keskkonnateenused on valmis Haapsalu linnas pakkuma tasulist kohtkogumise teenust segapakendile.
TEENUS ON KÕIGILE TELLIJATELE TASULINE. Pakendijäätmete kohtkogumine on seega vabatahtlik. Kes ei soovi teenust tellida, siis kõigil taaskasutusorganisatsioonidel on Haapsalu linnas välja pandud avalikud pakendikonteinerid, kuhu pakendeid saab tasuta üle anda. Haapsalu linna pakendipunktide asukohti saab näha kuhuviia.ee lehel ja Haapsalu linna kodulehel www.haapsalu.ee/avalikud-pakendipunktid
NB! PAKENDIJÄÄTMETE KOHTKOGUMISTEENUST HAKATAKSE PAKKUMA ALATES 1. JUULIST 2023.
Esimene veokord toimub 06.07.2024, kui teenuse tellija esitab AS Keskkonnateenused kodulehel avalduse hiljemalt 28.06.2024
Seega juunikuus on vaja tegutseda järgmiselt: kellel on võimalus, viib pakendid avalikesse pakendipunktidesse. Kui see võimalus puudub, tuleb pakendid ajutiselt visata segaolmejäätmete konteinerisse.
AS Eesti Keskkonnateenused paigutab oma konteinerid (rendihinnad tabelis välja toodud) Samuti saavad teenuse tellijad kasutada olemasolevaid, väljaostetuid konteinereid.
Veo tellimiseks tuleb täita avaldus AS Eesti keskkonnateenused kodulehel.
https://www.keskkonnateenused.ee/klienditugi/v%C3%B5ta-meiega-%C3%BChendust/leping/
Pakendikonteineri tühjenduse hinnakiri 1.07.2024 -31.12.2024
Maht m³ | Pakendikonteineri tühjenduskord hind KM-ta | Pakendikonteineri tühjenduskord hind KM-ga |
Kuni 0,45 | 3,90 | 4,76 pakendikoti teenus |
Kuni 0,66 | 4,90 | 5,98 |
Kuni 1.1 | 5,90 | 7,20 |
Kuni 4.5 | 9,90 | 12,08 |
Haapsalu pakendi konteinerite rent alates 01. juuli 2024
Maht m³ | Konteineri ühe kuu rent KM-ta | Konteineri ühe kuu rent KM-ga |
0,08 | 1,40 | 1,71 |
1,14 | 1,40 | 1,71 |
0,24 | 1,64 | 2,00 |
0,37 | 2,09 | 2,55 |
0,66 | 3,00 | 3,66 |
1100 | 4,50 | 5,49 |
Läbipaistev pakendikott 0,15 |
|
|
- Ühe pakendikoti maht on 150 liitrit, kuid miinimum on üle anda kolm kotti, ehk 0.45 m³. Seega isegi kui klient annab üle ainult ühe pakendikoti, siis arve esitatakse 3 pakendikotile.
- Esimesel veokorral peab kliendil olema pakendid kogutud enda soetatud läbipaistvasse kilekotti. Peale esimest üleandmist saab klient vastu nii mitu pakendikotti, kui oli üleantavaid. Nt. kui anti üle 1 kott (hind 3.90+KM), siis annab jäätmevedaja vastu ühe koti. Kui anti üle 3 pakendikotti, siis saab vastu ka 3 pakendikotti.
- NB! Kui antakse rohkem kui 3 kotti või lisaks konteinerile ka lisaks jäätmeid üle kilekottidega mahuti peal/kõrval, siis neid arveldab jäätmevedaja mahu alusel (1 kott on 0,15m3) hinnaga 25 eur+km= 1 m3
- Pakendikottide miinimum äraveosagedus on 1 kord kuus.
- Konteinerite miinimum äraveosagedus on 14 päeva tagant.
Lisaks veel selgituseks. Kui klient hakkab lepingut sõlmima ja määratakse äraveosagedus, siis sagedused on fikseeritud ja saavad ainult toimuda vastavalt konteiner 14 päeva, pakendikott 28 päeva tagant, isegi kui avalduses on võimalus teenust tellida tihedama graafikuga.
Koguste ja sageduste miinimum on fikseeritud, et eesmärgiks seada roheline jalajälg. Oluline on, et tühjenduskordadel saaks auto maksimum koguse jäätmeid ära viia.
Loodame, et jätkate senist pakendijäätmete sorteerimist ning kasutate võimalust viia pakendid avalikesse pakendipunktidesse.
Lisainfo: Briti Klimberg, briti.klimberg@haapsalulv.ee, tel 5389 3591
Korraldatud jäätmevedu
Korraldatud jäätmevedu
Korraldatud jäätmevedu teostab Ragn-Sells AS ajavahemikul 01.01.2020 – 31.12. 2024. Selleks on sõlmitud vastav kontsessiooni leping Haapsalu Linna ja Ragn-Sells AS (kontsessionäär) vahel.
Jäätmeveoga liitumise kohustus linnakodanikule
Korraldatud jäätmeveo põhieesmärk on liita kõik jäätmevaldajad jäätmeveoga, et kaoks ära omanikuta prügi probleem ja illegaalne prügistamine. Korraldatud jäätmeveo korra täitmine on kohustuslik kõigile Haapsalu linna füüsilistele ja juriidilistele isikutele, korteriühistutele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele, kes linna haldusterritooriumil omavad maaüksust.
Olmejäätmete regulaarne äravedu tiheasustusaladelt peab toimuma vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusaladelt vähemalt üks kord 12 nädala jooksul. Maksimaalne sagedus tiheasustusalal on üks kord nädalas ja hajaasustusalal üks kord 2 nädala jooksul. Tiheasustusalalt, kus biojäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud või on eraldi biojäätmete kogumiseks olemas mahuti, võib olmejäätmeid regulaarselt ära vedada üks kord 12 nädala jooksul.
Uuendusena on uuel perioodil juurde tulnud:
- biojäätmete eraldi kogumine on kohustulik kõigile kinnistu omanikele, toitlustusteenust pakkuvatele asutustele (sh koolid, lasteaiad, haiglad, hoolekandeasutused, kohvikud, restoranid, sööklad), toidukauplused (üle 50 m2).
- Paberi ja kartongi kogumise kohustus on haridusasutustel ja alates 8 korteriga elamutel.
- Pakendi kogumise kohustus on alates 8 korteriga elamutel (tiheasustusalal).
Jäätmeveost vabastamise võimalus
Erandjuhul võib jäätmevaldaja taotleda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemist ehk vabastamist jäätmeveo kohustusest. Põhjendatud taotlus koos tõenditega tuleb esitada linnavalitsusele. Vabastatakse ainult erandkorras, mis tähendab, et taotluses tuleb jäätmevaldajal vabastamist võimaldavad asjaolud tõendada. Näiteks nii on võimalus nendel inimestel, kes näiteks talveperioodil oma suvilaid ei kasuta.
Võimalus on ka taodelda perioodilist vabastust, mis tähendab, et sama vabastusperiood kehtib ka järgnevatel aastatel maksimaalselt kontsessiooni lepingu lõpuni.
Vabastuse taotlust planeerige võimalusel kuu aega ette taodeldava ajaperioodi algusest, muidu võib tegelik perioodi algus lükkuda edasi.
Korraldatud jäätmeveost ajutise vabastuse taotlus.docx
Ühine kogumismahuti
Haapsalus on lubatud jäätmevaldajatel kasutada ühiskonteinerit. See tähendab, et ühe kinnistu prügi saab panna eelneva kokkuleppe alusel teise kinnistu konteinerisse (nt naabri, korteriühistu, ettevõtte). Sellisel juhul tuleb esitada linnvalitsusele kinnitus , et ühiselt kasutatava konteineri omanik on nõus, et tema konteinerisse tuuakse teisel kinnistul tekkinud prügi. Ühismahutina ei saa kasutada jäätmekotti.
Kui tiheasustusalal kasutavad ühismahutit 5 või enam korterit või ühepereelamut, siis tuleb lisaks segaolmejäätmete konteinerile võtta kasutusele ka biojäätmete konteiner.
Ühise jäätmemahuti kasutamise kokkulepe.docx
Nõuded jäätmevaldajale
- Jäätmevaldaja peab võimaldama jäätmevedajale juurdepääsu kogumismahutile äraviimise päeval, muidu rakendatakse tühisõidu tasu.
- Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega, talvisel ajal lumest puhastatud ja vabad muust transporti takistavatest esemetest.
- Tavapäraselt kasutatavate olmejäätmete konteinerite mahud on 30 liitrisest kilekotist, kuni 4500 liitrise metallist konteinerini. Jäätmevaldajad, kes kasutavad mahutina kilekotti võivad kasutada ainult vedaja poolt antavaid 30 liitriseid kilekotti v.a. juhul, kui vedaja ei paku sellist võimalust.
- 30 liitrised jäätmekotid peavad olema kaitstud loomade ja lindude eest.
- Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas eestikeelne kiri ja märgis, mis vastab mahutisse kogutavale jäätmeliigile.
- Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast.
- Kuni 240 liitrine (k.a) käsitsi teisaldatav ratastel väikekonteiner võib asuda kuni 15 m kaugusel (kaasa arvatud kuni 5 meetrit väravast sissepoole) veoki peatuskohast.
- Üle 240 liitrised konteinerid ei tohi olla jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast üldjuhul kaugemal kui 5 m. Konteineri kaugust veokini arvestatakse punktist kuhu vedajal on võimalik sõita. Erandjuhtudel määratakse see vahemaa jäätmeveolepinguga.
- Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega.
- Kui kogumismahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse kogumismahutisse kogutavale jäätmeliigile või sisaldavad jäätmeid nagu tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma (temperatuuriga üle 40ºC) tuhka, vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid, erikäitlust vajavaid jäätmeid, aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest.
- Jäätmemahutite lukustamisel või nende paigutamisel lukustatud jäätmemajadesse peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise äraveopäeval või varustama jäätmete vedaja, viimase soovi korral, võtmega mahutite või jäätmemajade avamiseks.
- Jäätmete käitlemine, sh põletamine, väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu, oksi ning kiletamata paberit või pappi. Paberi ja papi põletamine on lubatud ainult kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks ning lähtuma peab jäätmehierarhiast ja võimalusel eelistama nende ringlusse suunamist läbi eraldikogumis-süsteemi.
Täpsemalt saab lugeda jäätmehoolduseeskirjast.