Alates 1. septembrist rakendub Riikliku perelepitusteenuse seadus. Nüüd on Eestis esimest korda perelepitusteenus kättesaadav riiklikult koordineeritud teenusena. Sotsiaalkindlustusamet on keskne kontaktpunkt nii kohtutele, spetsialistidele kui ka peredele. Riiklik perelepitusteenus on lapsevanematele tasuta.

Eestis purunevad pooled kooselud, kus kasvavad lapsed. Kuid ei koolis ega kõrgkoolis räägita tulevastele lapsevanematele sellest, kuidas on õige lahku minna ja kust saada lahkumineku protsessis abi. Seetõttu on väga suur ka iga-aastane kohtusse pöörduvate lahkuläinud lapsevanemate arv, kes vajavad abi lapse heaolust lähtuvate kokkulepete sõlmimisel. Nüüd on võimalik riigi abiga sõlmida kohtuvälised kokkulepped.

Mis on perelepitus?

Perelepitusteenus on mõeldud ühise alaealise lapse või laste lahku läinud või lahkuminevatele lapsevanematele, kel ei ole õnnestunud kokku leppida lapse elukorralduslikes küsimustes (näiteks nagu suhtluskord või elatis). Teenus aitab elu peale lahkuminekut laste jaoks võimalikult valutult korraldada. Tegemist ei ole paarisuhte lepitamisega, vaid lapse heaolust lähtuvate kokkulepete saavutamisega. Perelepituses ei osale mitte endised elukaaslased, vaid vanemad.

Perelepituse tulemuseks on vanemate allkirjastatud vanemluskokkulepe. Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud vanemluskokkulepe on täitedokument. Tavaliselt kestab üks perelepitusseanss 90 minutit ja kohtutakse keskmiselt 2-3 korda.

Perelepitaja kaasab protsessi ka lapse, andes talle võimaluse olla kuuldud ja kaasatud tema elu puudutavate otsuste langetamisel. Laste kaasamine perelepitusse toimub lapse vanust ja valmisolekut arvestades.

Kuidas teenusele saada?

Perelepitusteenuse saamiseks tuleb lapsevanematel pöörduda sotsiaalkindlustusametisse.

Selleks on lapsevanematel mitu võimalust:

• kirjutades sotsiaalkindlustusameti meiliaadressil: info@sotsiaalkindlustusamet.ee;
• pöördudes sotsiaalkindlustusametisse iseteeninduse kaudu;
• pöördudes sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse.

Pöördumise sisuks on:

• kinnitus, et riiklik perelepitusteenus on mõlema lapsevanema ühine soov;
• lapsevanemate andmed – nimi, isikukood, elukoha aadress ja kontaktandmed (telefoni nr ja meiliaadress);
• lapse või laste andmed – nimi, isikukood, elukoha aadress;
• erimeelsust tekitavad teemad, nt elatis või suhtluskord vms;
• millises keeles soovite teenust saada;
• teenuse osutamise koht (esimene ja teine eelistus), nt Tartu, Viljandi, Pärnu vm;
• muu oluline informatsioon.

Kohaliku omavalitsuse roll lapsevanemate perelepitusteenusele jõudmisel on nende toetamine ja nõustamine.

Kui lapsevanem või spetsialist vajab perelepitusteenuse alast nõu, näiteks kas perelepitusteenus on perele kõige sobivam lahendus vms, siis võtke julgelt ühendust meie teenuse koordinaatoriga, kelle kontaktid leiab meie teenuse alalehelt.

Kes on meie perelepitajad?

Sotsiaalkindlustusamet alustab koostööd perelepitajaga üle Eesti. Perelepitajate tööpiirkonnad jagunevad järgmiselt: Tallinn, Haapsalu, Kärdla, Kuressaare, Rapla, Jõgeva, Paide, Pärnu, Tartu, Valga, Viljandi, Võru, Põlva, Narva, Jõhvi ja Rakvere.

Perelepitajad on kõrgharidusega spetsialistid, kes on läbinud perelepituse baasõppe ja sotsiaalkindlustusameti korraldatud kvalifikatsioonieksami. Perelepitusteenust osutatakse eesti-, vene-, inglise-, soome ja isegi läti keeles.

Rohkem olulist infot

Infot riikliku perelepitusteenuse kohta leiab meie teenuse alalehelt https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/riiklik-perelepitusteenus.

Küsimuste korral kirjuta meile info@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Jälgi meie tegemisi ka Facebooki kaudu. 

Millal tasub pöörduda ohvriabisse?

Ohvriabisse tasub pöörduda, kui Sa ise või keegi Sinu lähedastest on langenud hooletuse, halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Ohvriabisse võid pöörduda ka siis, kui Sulle on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju, sõltumata sellest, kas kahjutekitaja on tulnud avalikuks ja kas tema vastu on algatatud kriminaalasi. Abi saamise eelduseks ei ole kuriteo toimepanek, sest ohvriabisse võid pöörduda ka siis, kui oled näinud, kuidas kedagi teist on halvasti koheldud või on toimunud õnnetus ning Sa ei tea, kelle käest abi saada.

LOE EDASI

Kas tunned, et viimaste kuude ülemaailmsed pinged on mõjutanud sinu vaimset tervist ja igapäevast toimetulekut?

Registreeru tasuta veebinõustamisele: https://registratuur.peaasi.ee/kriisi

Kuidas Abitaja teenus toimib?

1) Pakume suhtlemisteenust, mis pakub üksindust tundvatel inimestele võimaluse regulaarselt suhelda. Aitame leida abivajajatele vabatahtliku, kellega iganädalaselt vestelda ning kellest saab abivajajale n-ö telefonisõber. Kõned on konfidentsiaalsed ja tasuta ning vabatahtlikud on eelnevalt läbinud taustakontrolli. Teenusega liitumiseks tuleb helistada numbrile 6500 650 või täita registreerimisankeet meie koduleheküljel: https://www.abitaja.ee/abivajaja

2) Igapäevastes küsimustes saavad abivajajad helistada tööpäeviti (E-R 9.00-17.00) numbril 6500 650 meie nõustajatele. Pakume laiapõhjalist nõustamis- ja infoteenust erinevates elukorraldust puudutavates küsimustes („elukorralduslik infotelefon" tähendab erinevaid teemasid - piltlikult ID kaardi pikendamise tingimustest kuni teatri mängukavadeni), esmane sotsiaalne ja ühiskondlik nõustamine jms. Keerulisemate küsimuste ja probleemide korral aitame leida vajalikud kontaktid (nt suuname kõne edasi konkreetsele nõuande- ja abiliinile).

Käivitasime projekti 1. juulil ning oleme saanud palju positiivset tagasisidet - näeme, et teenus on vajalik ning täidab oma eesmärki. Samas tajume, et inimesi, kellel teenusest võiks abi olla, on oluliselt enam. Seetõttu palume, et aitaksite infot levitada suuremale ringile abivajajateni. 

Teenuse ja projekti kohta saab rohkem lugeda:

• Abitaja koduleheküljelt - www.abitaja.ee ja Abitaja Facebookist https://www.facebook.com/www.abitaja.ee/?view_public_for=113739903820168
• Eesti Puuetega Inimeste Koja veebiajakirjast - https://ajakiri.epikoda.ee/abitaja-leevendamaks-eakate-ja-erivajadustega-inimeste-suhtlemisprobleeme
• Postimees erinumbrist "60pluss" - https://60pluss.postimees.ee/7127277/joulud-kauniks-eakatele-ja-puuetega-inimestele
• Pealinna lehest http://www.pealinn.ee/newset/abitaja-leiab-uksikule-eakale-voi-puudega-inimesele-telefonisobra-n258334
• Eesti Päevalehest https://epl.delfi.ee/artikkel/92004311/noored-helistavad-voorastele-eakatele-et-nende-uksildust-leevendada

Parkimiskaart antakse isikule, kellel esineb:

1. keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastav liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle;
2. ajutine liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle. Ajutise liikumisfunktsiooni kõrvalekalde puhul peab inimesel kasutuses olema liikumist abistav abivahend (nt kargud, käimisraam, ratastool jne).

Parkimiskaart väljastatakse õigustatud isikule, mitte sõidukile ja seega on parkimiskaardi taotlemine, väljaandmine ja selle kasutamine isikupõhine. Parkimiskaarti on lubatud kasutada ainult juhul, kui tegemist on parkimiskaardi saanud isiku sõitude ja parkimisega.

Parkimisel peab kontrollija jaoks parkimiskaardi esikülg olema armatuurlaual nähtaval kohal, et oleks võimalik tuvastada parkimiskaardi registreerimisnumber, kehtivusaeg ja väljaandja.

Liikumispuudega juht ja liikumis- või nägemispuudega inimest teenindava sõiduki juht võib tema kasutuses olevat sõidukit parkimiskaardi olemasolul parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta. Soodustust ei laiene eraparklatele.

Liikumispuudega juht ja liikumis- või nägemispuudega inimest teenindava sõiduki juht, kellel on vastav parkimiskaart võib:

• asulas peatuda ja parkida peatumist või parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas tingimusel, et seisev sõiduk asub täielikult kõnniteel, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba. Kirjeldatud luba ei kehti teelõigul, mis on tähistatud peatumise keelujoonega;
• parkida parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas, piiratud parkimisajaga parklas ettenähtust kauem ja õuealal väljaspool parklat kohas, kus see ei takista jalakäijaid ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust;
• asulas peatuda peatumist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas liikumis-või nägemispuudega inimese sõidukisse pealevõtmiseks või sõidukist väljalaskmiseks.

Parkimiskaardi kehtetuks tunnistamine

• Andes parkimiskaardi kasutamiseks mitteõigustatud isikule või kui puudega inimest teenindav juht ei kasuta seda sihipäraselt, siis tunnistatakse kaart kehtetuks.
• Kui kaart kaotatakse või varastatakse tuleb sellest teatada koheselt parkimiskaardi väljaandjale ning uus kaart tuleb taotleda uuesti samadel alustel.
• Kui kaardi kehtivusaeg on möödunud, siis kaart on kehtetu. Parkimiskaardi vajaduse korral tuleb see uuesti kohalikust omavalitsusest taotleda.

Pikaajaline kaitstud töö (PKT) on Eesti jaoks uus teenus, mis täna on veel väljaarendamisel. Sotsiaalkindlustusamet on seda teenust pakkunud psüühikahäirega ja ajukahjustusega ning nägemisvaegustega inimestele alates 2016. aastast.

PKT teenusepakkujate ülesandeks on koostöös tööandjatega leida teenuse saajatele  sobilikud töö tegemise võimalused. Praegu on teenus üles ehitatud kolme-etapilisena. Esimeses ehk ettevalmistavas etapis, mis kestab kuus kuud, toimub erinevate tööde proovimine ja harjutamine – siin hinnatakse inimese töösuutlikust ja kujundatakse tööoskusi. Selle perioodi ajal selgub, kas inimene on võimeline jätkama teises etapis, mis sisult tähendab juba töö tegemist juhendaja toel kaitstud tingimustes. Teisisõnu, inimesele pakutakse jõukohast töö tegemise võimalust. 

Kolmas etapp on  siirdumine avatud tööturule. Selle eelduseks on, et teenusepakkuja on leidnud piirkonnas sobiliku töökoha, kus õpetatakse inimesele vajalikud töövõtted selgeks. Vastavalt vajadusele võimaldatakse juhendamist veel aasta jooksul  nii töötajale kui tööandjale.

Pikaajalise kaitstud töö teenust osutavad hetkel ligikaudu 40 asutust üle Eesti kõikides maakondades, välja arvatud Hiiumaal.  Pikaajalise kaitstud töö raames tehakse näiteks sise- ja väliskoristust, käsitööd, puidutööd, abitöid köögis ja aias, pesu pesemist ja triikimist, pakendamis jmt. 

Teenusepakkujale tasutakse iga kliendi juhendamise eest kuus fikseeritud summa. Klient ise saab I etapi perioodil stipendiumi ja sõidutoetust ning edaspidi juba tasu tehtud töö eest.

Oluline on rõhutada, et selle teenuse eesmärgiks on võimaldada inimestele töö tegemist, mille tulemuseks on reaalselt turustatavad kaubad või teenused.

Sotsiaalkindlustusamet otsib teenusepakkujaid riigihanke kaudu. Igal aastal on teenuse osutamise tingimustesse tulenevalt teenusepakkujate tagasisidest ja sotsiaalministeeriumi kui teenuse tellija ettepanekutest viidud sisse muudatusi teenuse arendamiseks. Järgmine hange partnerite leidmiseks uueks perioodiks (algab 2019 aastal), kuulutatakse välja lähikuudel.