Tartu Ülikooli ja perearstikeskuste koostöös tehtud uuringus selgitati välja, millistel inimestel on kõige suurem oht nakatuda koroonasse ja kellel võib see haigus kõige raskemalt kulgeda. Tulemused näitasid, et olenemata vanusest on südamehaigustel tugev seos koroona halva kuluga.

Uuringus võrreldi 66 295 inimest, kes olid saanud 26. veebruarist 2020 kuni 28. veebruarini 2021 SARS-CoV-2 PCR-testil positiivse vastuse, ning 254 958 inimest, kes olid saanud negatiivse vastuse või keda ei olnud testitud. 4,8% COVID-19 haigetest vajas haiglaravi, 1,7% vajas ravi intensiivraviosakonnas ja 1,5% suri COVIDi ägedal perioodil.

Uuring näitas, et nakatumisrisk on suurem dementsusega inimestel, ülekaalulistel, maksahaiguste, neeruhaiguste, kõrgvererõhktõve ja ajuveresoonte haigustega inimestel. Samuti näitas uuring, et nakatumine ei sõltu vanusest, kuid nakatumisrisk on mõnevõrra suurem naistel. Üks uuringu tegijatest, Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu doktorant Tatjana Meister ütles, et osalt võib see tulemus olla seotud naiste suurema valmidusega minna haigustunnuste või -kahtluse korral testima.

Samuti tuli uuringust välja, et südame-veresoonkonnahaigustel ja seisunditel, mis suurendavad kardiovaskulaarset riski, oli tugev seos koroona halva kuluga, sõltumata soost ja vanusest. „Näiteks liigse kehakaalu, kõrge kolesteroolitaseme, suhkurtõve, kõrgvererõhktõve ja uneapnoe puhul ei ole vahet, kas inimene on noor või vana. Kõik need seisundid suurendasid vanusest sõltumata olulisel määral koroona raske kulu riski. Koroona tõttu haiglasse sattumise risk oli suurem ka vähihaigetel," selgitas Meister.

Dementsus ei suurendanud koroona tõttu haiglasse sattumise riski, seevastu risk surra oli dementsusega patsientidel suurem. „See peaks panema meid hoolitsema vanemate inimeste eest, kes ei pruugi ise oma haigestumise tõsidust adekvaatselt hinnata ega seisundi halvenemisele õigel ajal reageerida," ütles Tatjana Meister.

Omikroni haiguspilt: köha on rohkem, aga viirus tungib kopsudesse harvem

Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda sõnul näitavad ulatuslikud uuringud Suurbritanniast ja Lõuna-Aafrika Vabariigist, et nohu, palaviku, pea- ja lihasvalu esinemissagedus on omikroni puhul sarnane eelnevate tüvedega. Samas esineb õhupuudustunnet ning maitse- ja lõhnataju häireid vähem kui delta ajal. Köha ja kurguvalu on omikroniga nakatunutel aga hoopiski rohkem.

Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Petersoni sõnul on omikroni peamine erinevus eelnevatest koroonatüvedest see, et omikron jääb rohkem kinni ülemistesse hingamisteedesse ja tungib vähem kopsudesse. Just seetõttu ongi omikroniga õhupuudustunnet ja hingamisraskusi sümptomina vähem.

 „Aga inimestel, kelle immuunsüsteem on tulenevalt east või haigustest nõrgem, võib viirus ikkagi sügavamale alumistesse hingamisteedesse tungida. Näiteks võib tekkida raskekujulist haigust inimestel, kes saavad kasvajate ravi," selgitab Peterson.

Ruth Kalda sõnul on murettekitav see, et viimastel nädalatel on täheldatud omikroni põhjustatud kopsupõletike arvu kasvu. Kalda sõnul tekitab omikron kopsupõletikku peamiselt inimestel, kellel on nõrgem vastupanuvõime tulenevalt kroonilistest haigustest või kõrgest east. Samadel inimestel on suurem kopsupõletikuga haiglasse sattumise risk ka teiste viirushaiguste, näiteks gripi, tõttu.

Lisaks tekitab Kalda sõnul jätkuvalt muret ka koroonaviiruse pikaajaline mõju erinevatele elunditele. Saksamaal Hamburgis läbi viidud uuringust selgus, et ka kerge või mõõduka raskusega koroonahaiguse korral, mil haiglaravi pole vajatud, võib veel üheksa kuud hiljem täheldada mitmeid organite kahjustusi: südamelihase häireid, neerufunktsiooni langust ja kopsumahu vähenemist.

Selle uuringu läbiviimise ajal ringlesid küll veel eelnevad haigustüved, aga Kalda hinnangul ei tohiks välistada, et ka omikron võib sarnaselt eelnevatele tüvedele põhjustada pikaajalisi terviseprobleeme. Kuna omikroni leviku periood on olnud nii lühike, saab pikaajaliste mõjude kohta järeldusi teha alles mõne aja pärast.

Küll aga on tänaseks juba selge, et omikroni võib nakatuda korduvalt. Pärt Petersoni sõnul kipub inimestel, kes on vaktsineerimata ega pole varem koroonat põdenud,  omikroni põdemisel tekkivate antikehade tase jääma madalaks. „Kui omikroni kerge läbipõdemise tulemusel tekkinud antikehade tase mõne kuu pärast väheneb, võivad need inimesed omikroniga ka uuesti nakatuda," räägib Peterson.

Samuti on leitud, et omikroni põdedes tekib väga spetsiifiline omikroni-vastane immuunsus ja see ei ole väga tugev. „Probleem tekib siis, kui need inimesed kunagi tulevikus kohtavad täiesti uut tüve, mis on patogeensem. Siis neil inimestel tegelikult ei ole kaitset uue tüve vastu," selgitab Peterson ning lisab, et uute tüvede teke on tõenäoline.

„Tahan südamele panna, et inimesed, kes praegu põevad omikroni ja ei ole varasemalt vaktsineeritud ega läbi põdenud, peaksid ennast ikkagi ka vaktsineerima. See annaks neile mitmekesisema immuunkaitse nii varasemate kui järgmiste tüvede suhtes," ütles Peterson.

Mida peaks teadma vaktsineerimise kohta?

• COVID-19 vastu vaktsineerimine on tasuta kõigile Eestis elavatele inimestele – ka neile, kellel pole tervisekindlustust.

• Vaktsineerimine on vabatahtlik.
• COVID-19 vastu saavad vaktsineerida kõik Eesti elanikud alates 5. eluaastast.
• Tõhustusdoosi saad teha siis, kui sinu esmasest vaktsineerimiskuurist on möödas 3 kuud Pfizeri, Moderna ja AstraZeneca vaktsiinide puhul ning 2 kuud Jansseni vaktsiini puhul. 
• Koroonaviiruse läbipõdenuil soovitatakse tõhustusdoos teha 5 kuud pärast läbipõdemist või viimast vaktsineerimist.
• Pärast tõhustusdoosi tegemist tuleb luua endale patsiendiportaalis uus COVID-19 tõend!
• Võrreldes COVID-19 põdemisega on vaktsineerimine ohutu ja kõrvalnähud mööduvad üldiselt kiiresti.
• Vaktsineerida oma perearsti juures, haiglates, erakliinikute vaktsineerimispunktides ja apteekides.
• Vaktsineerimispunktide info leiab vaktsineeri.ee lehelt, aegu saab broneerida helistades riigiinfo telefonil 1247 või logides sisse patsiendiportaali digilugu.ee
• Liikumisraskustega inimesed saavad vaktsineerija kutsuda endale tasuta koju helistades telefoninumbril 1247 või andes soovist teada oma perearstile.

Исследование ТУ: у людей с заболеваниями сердца есть повышенный риск тяжелого течения COVID-19