Biojäätmete väljasorteerimine olmejäätmetest on väga oluline.

Hiljemalt 2023. aasta lõpuks hakkavad kehtima uued nõuded seoses biojäätmete liigiti kogumisega, seda kõigile kohalikele omavalitsustele, kes peavad korraldama biojäätmete tekkekohalt liigiti kogumist korraldatud jäätmeveo raames, juhul kui neid tekkekohal ei kompostita ja pole võimalik tekkekohal ringlusesse võtta. See tähendab, et kõigil elanikel, ettevõtetel ja asutustel on võimalus biojäätmeid jäätmevedajale eraldi üle anda.

MIKS ON VAJALIK BIOJÄÄTMED RINGLUSESSE VÕTTA?

• Ringlusse saab suunata eelkõige liigiti kogutud jäätmeid. Kui visata kõik jäätmed hoolimatult segamini prügikonteinerisse, tekib sellest hiljem probleeme nii kohalikele omavalitsustele, jäätmekäitlejatele ja riigile, kuid ennekõike keskkonnale. Karmimad keskkonnanõuded on loodud just selleks, et vähendada keskkonnale ohtlike kasvuhoonegaaside tekkimist, mis biojäätmete prügimäele ladestamisel kaasneb.
• Biojäätmete eraldi kogumisel, on teiste jäätmete kvaliteet kõrge. Pakendi- ja paberikonteinerid jäävad puhtaks. Kõik kogutu saab minna ringlusse.
• Biojäätmetest tehakse kompostmulda ja biogaasi. Nii hoiab toitained ringluses ja kasutame vähem mineraalväetisi. Liigume ringmajanduse poole! Tore on mõelda, et rohelise bussi kütuseks on sinu kartulikoor.

Biojäätmete liigiti kogumine muutub kõigile kohustuslikuks alates 1st jaanuarist 2024. a

Millised on Haapsalu linna elanike kohustused?

Haaspsalu linnas on juba biojäätmete eraldi kogumine kohustuslik alates 5 korteriga kinnistutele, toitlustusteenust pakkuvatele asutustele (sh koolid, lasteaiad, haiglad, hoolekandeasutused, kohvikud, restoranid, sööklad), toidukauplused (üle 50 m2).

Maa- , hajaasustuse piirkondades saavad inimesed jätkata või siis alustada kompostimist. Kuna biojäätmete konteineri tühjendus peab toimuma vähemalt üks kord ühe kuu jooksul, suvekuudel isegi soovitatakse tihedamalt, siis ei pea mõistlikuks, et jäätmevedajad käiksid eraldi kaugemates maapiirkondades biojäätme konteinereid tühjendamas. Biojäätmete konteinerit tühjendab sama jäätmevedaja, kes tühjendab ka segaolmejäätmete konteinerit.

Tiheasustusaladel on võimalik liituda biojäätmete  äraveoga. Kes soovib, saab jätkata ka komposteerimisega või teha mõlemat.

Kõik liitujad ja mitteliitujad on linnavalitsusel näha jäätmevaldajaregistrist. Linnavalitsus teeb sügiseks eraldi taotlusvormi, mille kaudu saab teavitada, kui ei soeta biojäätmete konteinerit ning seega ei liitu ka äraveoga. Anname sügise alguses sellest aegsasti teada.

Biojäätmete kogumisel palume tugineda Haapsalu linna jäätmehoolduseeskirjale.

• Biojäätmed on biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ning köögi- ja sööklajäätmed.
• Biojäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi selleks ettenähtud ja nõuetele vastavasse kogumiskohta või anda üle jäätmevedajale või kompostida tekkekohas vastavalt eeskirja nõuetele.
• Biojäätmete kogumiseks peab olema eraldi konteiner ja tuleb üle anda jäätmevedajale.
• Biojäätmed tuleb paigutada biojäätmete konteinerisse lahtiselt, pakitult paberist kotti või täielikult biolagunevasse kotti. Biojäätmete konteiner võib olla vooderdatud biolaguneva kotiga.
• Biojäätmete konteinerisse on keelatud panna muid jäätmeid.
• Biojäätmed tuleb üle anda jäätmevedajale sagedusega, mis väldib mahuti üle täitumist, haisu teket ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostust.
• Korraldatud jäätmeveol kasutatavate biolagunevate jäätmete kogumismahutite maksimaalne suurus jäätmetekkekohtadel on kuni 240 liitrit, mida peab tühjendama vähemalt üks kord 14 päeva jooksul.
•  Kinnistul tekkivaid biojäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides.
• Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed võib kompostida lahtiselt kompostiaunas või kompostris.
• Köögi- ja sööklajäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite ja lindude eest kaitstud kompostris.
• Kompostianum või komposter peab paiknema vähemalt 1,5 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti ja vähemalt 10 meetri kaugusel kaevust.

Biolagunevate jäätmete mahutisse tuleb panna:

• liha- ja kalajäätmed, sealhulgas kalaluud, riknenud köögi- ja puuviljad või nende koorimisjäägid, leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juustud, munakoored ning muud tahked toidujäätmed;
• majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, teepakid, pabermassist munarestid;
• toataimed, sealhulgas taimemuld, ja lõikelilled.

Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi panna:

• aia- ja haljastusjäätmeid;
• toiduõli, piima, hapupiima, suppi, kastmeid ja muid vedelaid toite ja toiduaineid;
• vedelikke;
• suuri konte;
• kilet, metalli, klaasi, tuhka, suitsukonisid, pakendeid, vahatatud ja kiletatud pappi, tolmuimejakotte, kasutatud ühekordseid toidunõusid, muid bioloogiliselt mittelagunevad jäätmeid ning ohtlikke jäätmeid.

Kompostikast ja kompostimine

Kompostimine on hea võimalus eramajaomanikel käidelda oma aias tekkivaid biolagunevaid jäätmeid kui ka köögijäätmeid. See võimalus on olemas ka korteriühistutel, kui on olemas sellekohane ühine konsensus.

• Kompostida tohib ainult biolagunevaid jäätmeid (sh. aiajäätmed, toataimed, toidujäätmed).
• Toidujäätmeid on lubatud kompostida ainult kinnistes kompostrites või mahutites.
• Kompostri kaugus aiast (kinnistu piirist) peab olema vähemalt 1,5 m, v.a juhul, kui naabrid ei ole kokku leppinud teisiti.
• Biolagunevate jäätmete kompostimisel ei tohi tekitada inimese tervisele ja ümbruskonnale kahju ega põhjustada kahjurite ja haisu levikut.

Komposter võib olla nii ise ehitatud kui poest ostetud, soojustatud või soojustamata. Kompostimisest tuleb teavitada kohalikku omavalitsust, kes teeb vastava märke jäätmevaldajate registrisse. Kui nõuetekohasest kompostimisest pole omavalitsust teavitatud, võib jäätmevedaja alustada biojäätmete veoteenuse osutamist vastavalt eelnevalt saadetud veograafikule ja hinnakirjale. Kohalikku omavalitsust ei ole vaja teavitada, kui lisaks kompostrile on kasutusel ka biojäätmete konteiner, kuna ei ole soovi kõiki toidujäätmeid oma kompostrisse panna. Biojäätmete tekkekohas kompostimisel tuleb ka saadav kompostmuld omal kinnistul ise ära kasutada.

Biojäätmete konteiner

Kui biojäätmeid tekkekohas ei kompostita või kompostitakse vaid osa biojäätmeid, tuleb kasutusele võtta biojäätmete konteiner. Soovituslikult on biojäätmete konteiner pruuni värvi, et ei tekiks segadust jäätmete õigesse konteinerisse panemisel. Biojäätmete konteiner võib olla ka muud värvi, kuid sel juhul tuleb sellele panna biojäätmetele viitav kleebis. Biojäätmete konteiner võib olla (kuid ei pea olema) perforeeritud külgedega või filterkaanega, mõlemal juhul on eesmärgiks vähendada haisu teket konteineris. Biojäätmete konteineri on võimalik soetada kas jäätmevedajalt, edasimüüjalt või kauplusest. Konteiner peaks vastama standardile EVS-EN 840-1:2020, mis tagab, et see on kvaliteetne ja jäätmeveokiga mehaaniliselt tühjendatav. Kuna biojäätmed on rasked, siis on soovitav kasutada mitte suuremat kui 240L konteinerit, vastasel juhul võib konteiner tühjendamisel raskuse tõttu puruneda. 

Biojäätmed – juhis koduseks kompostimiseks

Biojäätmetest üldiselt

Biojäätmete sorteerimine

Kompostimisest

Jäätmekäitlusteenuste hinnakiri Haapsalu jäätmeveo piirkonnas