Haapsalu linna asutamisürik AD 1279

Püha ja jagamatu kolmainsuse nimel. Aamen. Hermann, jumala armust Saaremaa kiriku piiskop tervitab kõiki Kristusele ustavaid neitsi kuulsusrikkas pojas.

Me ihaldame, et kõigil, kes käesolevat kirja näevad, oleks teada, et meie, olles asutanud peakiriku Haapsalus ning varustanud meie kanoonikud vajalike eluhoonetega ning sissetulekutega, määrasime ühe paiga linna rajamiseks, kuhu kõik kokku voolaksid ning sinna taanduksid, kes koos meiega tahaksid valida seal elupaiga, ja kui hädavajadus seda nõuaks, kaitsta kirikut oma võimalusekohase toetusega. Me teeme neid ka meiega ja meie kanoonikutega ühisvalduste osalisteks loomusekohtades, metsades, aasadel ja karjamaadel, kes neil, mis on meie poolt antud, või mis on meie raha eest hangitud, või mis on meie palvel vastristitute, meie naabrite poolt loovutatud karjamaade ja metsade ühisvaldusse, keelates kõige kõvemini, et keegi ei söandaks ilma kõigi nimetatute nõusolekuta midagi eraldi kasutusele võtta, vaid et kõik oleks ühine ning et igaüks ülalnimetatutest, nagu juba on öeldud, kasutaks oma vajaduseks.

Käesoleva jõul lubame ka esialgselt, et nad oma arutatavates ja otsustatavates kohtuasjades järgiksid ja peaksid riia õigust. Foogti aga ehk kohtuniku valivad nimetatute raehärrad üksmeelse valimisega, kelle, kui need on vajalikul viisil ametisse seatud, kinnitab piiskop, aga kinnitatuna ei saa teda ülalnimetatute poolt ilma juba otsuse langetanud piiskopi nõusolekuta tagandada sellest. Kui keegi arvab endale ülekohut olevat, kannab ta oma asja esmalt raehärrade ette kaebusena, kui neilt õigust ei saavutata, võib ta, kui tahab, piiskopile apelleerida, kes, asjaga tutvunud, mõistab ta õigeks või süüdi, ja mis kohtumõistmisest sisse tuleb, jagatakse võrdselt piiskopi ja ülalnimetatute vahel. Rahalöömise aga ning selle juurde kuuluva jätab piiskop endale üksi.

Et niisiis ülaltoodu jääks kehtivaks ja kindlaks, lasksime käesoleva kirja kinnitada meie ja meie kapiitli pitseriga.

Antud Haapsalus armu aastal tuhat kakssada seitsekümmend üheksa.


Haapsalu linna asutamisürik. Üriku tekst on tuntud 1526. aasta ärakirja järgi, vt. Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten, Bd. 1. Hrsg. Fr. G. v. Bunge. Reval, 1853. Reg. 522. Tõlkinud Enn Tarvel