« Tagasi

Rämpsu uus elu

Rämpsu uus elu 

 

Pudelid ja purgid, pakendid ja riided, ajalehed ja ajakirjad ... Suur osa sellest, mis meile täna on vajalik, mille eest oleme valmis maksma raha, on homme rämps. Eestis tekib ca 300 000 tonni olmejäätmeid aastas. Näiteks igal aastal visatakse Eestis ära 15 000 tonni vanu riideid.

Kauba muutumisel jäätmeks ei muutu see kahjuks füüsiliselt olematuks, vaid ainult muudab asukohta. Kas te teate kui kaua jäätmed looduses lagunevad?

Kui ei tea, siis siinkohal mõned näited:

•        isolatsioonimaterjal EPS (penoplast) ilmselt mitte kunagi,

  • mähkmed 500 aastat,
  • õllepurk 200-500 aastat,
  • plastpudel 50-80 aastat,
  • kilekott 10-20 aastat,
  • sigaretikoni 10-12 aastat,
  • piimapakk 5 aastat,
  • paber 2,5 kuud.

Mõtlemapanevad arvud, kas pole? Meeles tuleb ka pidada, et jäätmete kontrollimatul ladustamisel võivad keskkonda sattuda ohtlikud kemikaalid ning see võib seada ohtu inimeste tervise. Seega on suur vahe, kas jäätmed lihtsalt ladustatakse prügilasse või võetakse uuesti kasutusele.

 

Hästi majandatud jäätmed on väärtuslikud materjalide allikad. Siinkohal rida fakte taaskasutuse tõhususest vastavalt taaskasutatavatele materjalidele:

Paber

• Ühe tonni paberi taaskasutamine säästab ca 17 puud, 26500 liitrit vett 476 liitrit naftat 4000 kw elektrienergiat.

• Kasutatud paberist uue tegemise käigus kulub 50% vähem vett ja eraldub 74% vähem õhusaastet võrreldes puidust paberi tootmisega.

• Vanast paberist uue tegemisel vajatakse 40% vähem energiat.

• Peaaegu 50% kontoripaberist taaskasutatakse. Sellest tehakse näiteks joonistuspaberit.

Metall

• Alumiiniumpurgi taaskasutamine kulutab 95% vähem energiat kui uue purgi valmistamine.

• Ühe alumiiniumpurgi ümbertöötlemine säästab piisavalt energiat, et 20 W säästupirn saaks põleda järjest 100 tundi (4öö-päeva) või vaadata televiisorit 3-4 tundi.

• Ühe tonni terase taaskasutamine tähendab energia kokkuhoidu 75%, millega saaks kütta 5400 eramaja.

Plastik

• 88% energiat säästab plastiku taaskasutamine võrreldes algsest toormest (nafta produktidest) valmistatud materjalidega.

• Ainuüksi USA-s äravisatud plastikpudelitest valmistatud kett ulatuks 4 korda ümber maakera.

Klaas

• Klaas on peaaegu lõputult taaskasutatav materjal.

• Ühest konteineritäiest (600l) klaastaarast (ca 110 kg) saab valmistada üle 200 uue klaaspudeli.

 

Hea haapsallane, säästa Haapsalut ja sorteeri palun oma prügi!  Nii on meile linn ilusam ja maailm saab natukene rohkem jälle säästetud ja päästetud. Haapsalus on üsna mugav olla säästev linnakodanik. Meie eest on kõik ära korraldatud. Ainuke, mis endal vaja teha: sorteerida ja sorteeritud prügi õigesse kohta viia. Lisaks koduhoovi prügikonteineri(te)le on järgmised võimalused:

  • Lihula maanteel nn suure silla juures on Haapsalu keskkonnajaam. See on avatud T-R 11-18, L 10-16, PE suletud. Keskkonnajaamas on võimalik tasuta vastavatesse konteineritesse panna patareisid,  kasutatud õlifiltreid, värvide, lakkide, vaikude jms taarat, kasutatud akusid ning tahmakassette. Samas Keskkonnajaamas on võimalik ära anda ka pakendeid ning  pappi ja paberit.

 

  • Pakendite, papi ja paberi konteinerid eraldiseisvatena paiknevad linnas erinevates kohtades:

1) Kuuse 28 (Kastani kaupluse hoov),

2) Kuuse tn ja Niine tn ristmik,

3) Sadama tn ja Neidude tn ristmik,

4) Mulla tn,

5) Lehe tn ja Tüve tn ristmik,

 6) Lahe tn ja Lembitu  tn ristmik,

 7) Jalaka tn ja Kase tn ristmik,

 8) Uus tn 16,

 9) Räägu tn ja Tedre tn ristmik,

 10) Koidula ja Rahu tn ristmik,

 11)  Eha tn ja Koidu tn ristmik,

 12) Kaluri tn.