Oluline perioodiks 01.12.2021 kuni 01.05.2022

Seoses ilmastikuoludest tingitud ehitustööde toestamise võimatusega on ehitustööd peatatud algusega 01.12.2021 kuni 01.05.2022 (või kuni ehitustöödega jätkamine sõltuvalt ilmastikust on tehnoloogiliselt võimalik). Tänav on liikluseks avatud. Lõigul Tallinna maanteest Nurme tänavani ja Vaba tänavast Karja tänavani on liiklus kahesuunaline, alates Nurme tänavast Vaba tänavani ühesuunaline vanalinna poole. Parkimine ja peatumine on võimaldatud parempoolses tänava servas.

Oluline perioodil 04.10.-08.10!

40. nädalal suletakse seni jalakäijatele avatud olnud kõnnitee (Karja tänava suunas liikudes parempoolne) ning jalakäijad suunatakse teisele tänava poolele. Palume järgida liiklusmärke.

Oluline perioodil 13.09 – 17.09!

16. septembril toimuvad Posti tänava lõigul alates Tallinna maanteest kuni Nurme tänavani ja Vaba tänaval asfalteerimistööd.

Peale asfalteerimistöid liiklust ei avata ja endiselt jääb toimima ümbersuunamine.

Oluline perioodil 16.08-20.08!

16.08 – 20.08 alustati küttetorustiku rekonstrueerimistöödega alates Nurme tänava ristmikust Karja tänava suunal.

Jätkuvad ehitustööd Karja tänaval (lõik alates Vaba tänavast kuni Karja tn 21 kinnistuni), kus seoses arheoloogilise leiuga teostavad töid arheoloogid ning tänav on planeeritust kauem, eeldatavasti nädala lõpuni liiklusele suletud.

Posti tänava teeremondiga seoses on Haapsalus 12.08 – 17.08.2021 ühistranspordi liikluses muudatused

Perioodil 12.08 – 17.08.2021 suletakse ühistranspordi liikluseks Karja tänav Mihkli ja Kalda tänava ristmike vahelisel lõigul. Seoses sellega ei teenindata Kalda tänaval asuvat Kalda peatust. 

Kõik Kalda peatust läbivad või sealt alustavad liinid on viidud peatusesse „Kalda ajutine", mis Holmi suunal asub Lahe ja Lühikese tänava ristmikul ning bussijaama suunal Kalda tänaval maja nr 12 juures.  

  • Kesklinnast alustavad (või seal lõpetavad) maakonnaliinid nr 10, 22, L25, 26, 29, 33, 35, 35A ja 36 väljuvad peatusest „Kalda ajutine" ning sõidavad mööda Kalda tänavat oma marsruudile. 
  • Linnaliin nr 1 alustab peatusest „Kalda ajutine" ja sõidab bussijaamani mööda Kalda tänavat. Peatust Turg teenindatakse ainult Kastani tänavale suunduvatel väljumistel. Teistel väljumistel on lähimaks peatuseks Haapsalu bussijaam. 
  • Linnaliinid nr 2, 2A, 34 ja 34A sõidavad Kalda tänava kaudu ja peatuvad peatuses „Kalda ajutine". Teenindamata jäävad peatused Kultuurikeskus, Kalda ja Okase muuseum. 
  • Linnaliini nr 3 sõidab mõlemas suunas Mihkli tänava kaudu. Holmi suunal on Kalda peatus viidud peatusesse „Kalda ajutine". 

Peatustest väljumise ajad ei muutu. 

Vaata kaarti SIIT:

Liin 1, 2, 2A

Linnaliin 3

Jätkuvad ehitustööd lõigul Tallinna maantee - Nurme tänav.

02.08 – 06.08  jätkuvad ehitustööd lõigul Tallinna maantee  - Nurme tänav.

Seoses arheoloogilise leiuga teostavad Vaba tänaval töid arheoloogid ja Vaba tänav on planeeritust kauem, nädala lõpuni liiklusele suletud.

Ajutine liikluskorralduse muudatus seoses vee- ja kanalisatsioonitööde teostamisega Vaba tänaval.

20.07- 23.07.21 on liiklusele suletud Vaba tänava ja Rahu tänava ristmik ning Vaba tänava poolne sissepääs lossihoovi seoses vee- ja kanalisatsioonitööde teostamisega. Selleks ajaks muutub Koidula tänav täies pikkuses kahesuunaliseks. Bussiliiklus käib Posti – Koidula – Metsa kaudu. Haigla bussipeatus viiakse ajutiselt Metsa tänavale, maja nr 20 juurde.

Alates 24.07 on Vaba ja Rahu ristmik jälle avatud, küll aga jääb suletuks Vaba tänava lõik Rahu ja Vaba ristmik – Posti tänav kuni 19.08.2021.

Bussiliiklus toimub sel ajal läbi Rahu – Koidula – Posti tänavate.

Vabandame ebamugavuste pärast!

12. juulist algavad kaevamistööd!

12. juulil alustab ehitaja kaevamistöödega Posti tänava lõigul alates Tallinna maanteest kuni Nurme tänavani. Tööd kestavad terve nädala. Posti tänava elanikele on sõidukitega ligipääs tagatud.

Posti tänava rekonstrueerimine

5. juulil algab Haapsalu Posti tänava rekonstrueerimine.
Tänav on sõidukitele suletud alates Tallinna mnt – Lihula mnt – Jaama tn – Posti tn ristmikust kuni Karja tn 21 kinnistuni.

 

Jalakäijatele jääb avatuks Karja tänava suunas liikudes parempoolne kõnnitee.
Kohalikele elanikele on sõidukitega ligipääs tagatud. 

Rekonstrueerimistööd lõppevad 2022. aasta jaanuaris.

Esmalt alustatakse tänavakatendi freesimistöödega. Nädala keskel likvideeritakse kõrghaljastus.
Nädala teisel poolel alustatakse kaevamistöödega Vaba tänaval (alates Rahu tänavast kuni Posti tn – Mihkli tn – Karja tn ristmikuni).

Ehitustöid teostab AS YIT Eesti.

Kontaktid, kelle poole küsimuste korral pöörduda:

  1. Riho Tahker, 5380 4929, riho.tahker@yit.ee (projektijuht);
  2. Karl Ilula, 5343 0914, karl.ilula@yit.ee (objektijuht, kes on enamjaolt objektil olemas).

Posti tänav Haapsalus on seoses teeremondiga liikluseks suletud alates 05.07.2021.

Alates 05. juulist on ühistranspordi liiklus Posti tänavalt ümbersuunatud Kalda tänavale. Peatustest väljumise ajad sõiduplaanides ei muutu.

Peatust Kultuurikeskus ei teenindata. Peatus Veetorni on viidud Kalda tänavale F.R.Kreutzwaldi tänava ristmiku juurde. Holmile suunduvate liinide (2, 2A, 34, 34A) tarvis on paigaldatud peatus „Kalda ajutine", mis Holmi suunal asub  Lahe ja Lühikese tänava ristmikul ning bussijaama suunal Kalda tänaval maja nr.12 juures.

  • Kesklinnast alustavad (või seal lõpetavad) maakonnaliinid nr. 10, 22, 26, 29, 33, 35, 35A ja 36 väljuvad Kalda peatusest ning sõidavad mööda Kalda tänavat oma marsruudile.
  • Linnaliin nr.1 alustab Kalda peatusest ja sõidab bussijaamani mööda Kalda tänavat. Peatust Turg teenindatakse ainult Kastani tänavale suunduvatel väljumistel. Teistel väljumistel on lähimaks peatuseks Haapsalu bussijaam.
  • Linnaliinid nr.2, 2A, 34 ja 34A sõidavad Kalda tänava kaudu ja peatuvad peatuses „Kalda ajutine". Teenindamata jäävad peatused Kultuurikeskus, Kalda ja Okase muuseum.
  • Linnaliini nr.3 marsruut ei muutu.

Skeemid avanevad klikates: Linnaliin nr 1 ja maakonnaliinidlinnaliinid nr. 2, 2A, 34, 34A

Ehitustööde perioodil võib olla lühiajalisi liikluse ümberkorraldusi, millest eelnevalt teatame.

Posti tänava dendro hinnang ja eskiis

9.07.21

Eskiisi seletuskirja olulisemad lõigud.

Ptk 1.3.1 Haljastuse

Järeldused

  • Üldiselt on käsitletaval alal kasvavad puud teises või kolmandas väärtusklassis.
  • Puud, mille juurestiku kaitsevööndisse on paigaldatud trasse on halvemas seisundis, kui teised puud.
  • Puud on üldiselt heas seisukorras ja vajaks vaid regulaarsemat hooldust.
  • Ajalooliselt on alale istutatud puid erinevates etappides ja liigid valitud vastavalt istutaja soovile.
  • Põhiliselt on kasutatud alal pargipuid, mis oma suure kasvu ja olemuse tõttu ei sobi väikelinna tänavapuuks. Puud on suured ja neilt pudenevad lehed ning õitetolm kahjustavad hoonete fassaade. Tänava idaküljel on puud hoonetele lähemal ja majadel on niiskuskahjustused.
  • Samas pakuvad kõrgete ja laiade võradega puud varju tuule ja suvise palava päikese eest.

 

Ptk 2.1 Asendiplaaniline lahendus, üldosa

Haapsalu Linnavalitsuse esindajate ja Projekteerija vahelisel nõupidamisel 09.11.2020 formuleeriti järgmised seisukohad:

  • Kõik puud Posti tänaval kuuluvad väljavahetamisele.
  • Sellega seoses korrigeerib projekteerija parkimiskohti.
  • Sõidutee laius on 3+3 = 6m.
  • Teede katendina asfalti mitte kasutada. Kasutada kas graniidist või betoonist autoliikluseks sobivaid kive.
  • Bussid võivad peatuda sõidurajal. Kõnniteel peab olema normidekohane võimalus bussiootepaviljonide paigaldamiseks.
  • Sõidukite lubatud suurim sõidukiirus on 30km/h.
  • Eskiisprojekti koostamisel arvestada etappidena väljaehitamise võimalusega.
  • Nurme tn – Vaba tn; Tallinna mnt – Nurme tn ja Vaba tn – Kalda tn.

 

Ptk 2.2 Eskiislahendus, üldosa

Posti tänav Nurme tänavast kuni Mihkli ja Vaba tänavani

Kui vaadata Posti tänavat 1895. aasta kaardil, siis seal on ära märgitud kahel pool teed alates Surnuaia ja Nurme tänavast kuni Mihkli ja Vaba tänavani kahel pool teed kraavid. Hilisematelt postkaartidelt on näha, et kinnistutele viisid üle kraavide väiksed sillad. Majade omanikud hakkasid kraavide äärde istutama tolmu kaitseks puid. Puud olid ka äikse korral pikse püüdjateks. Ajaloolistelt piltidelt on näha, et majade esine puistu oli ebaühtlane. Puud olid istutatud erinevatel aegadel ja erinevat liiki. Alles peale kraavide likvideerimist 50-ndatel/60-ndatel aastatel istutati sinna, kuhu võimalik ka suurekasvulisi pargipuid – harilik tamm, harilik pärn, harilik hobukastan, harilik vaher jt. Tähelepanu väärivad robiiniad, mis on meil tänavapuudena üsnagi haruldased.

Ajapikku on puud suureks kasvanud ja tekitavad vastakaid emotsioone ja probleeme (pimedus, niiskus, määrdunud fassaadid ja katused jms).

Posti tänav on ilmakaarte suhtes põhja-lõuna suunaline. Läänepoolsel tänavaosal on kõnnitee kitsam, puud majadele lähemal, majad madalamad, vähem päikesevalgust ning seetõttu on majades pime ja niiske nii suvel kui talvel. Idapoolsel tänavapoolel on kõnnitee laiem, puud majadest kaugemal ja ka päikesevalgust rohkem.

Kuna olemasolevad puud on suurekasvulised, siis on neid pügatud. Suurte okste kõrvaldamisel on tekkinud suured lõikehaavad ning puude liigiomane kasvukuju on moonutatud.

Pügamine nõuab oskustöölist ja süstemaatilist tegutsemist, seega iga-aastaseid kulutusi. Vastasel juhul saavutatakse vastupidine tulemus – oksastik muutub veelgi tihedamaks, eluiga lüheneb seenhaiguste leviku tõttu ning nende lehtedeta olek talvel ei ole esteetiline.

Tallinna Botaanikaaia dendroloog Olev Abner koostas alale puittaimestiku haljastusliku hinnangu. Idapoolsed (paremate valgustingimustega) puud on paremas seisukorras, kui läänepoolsed (varjupoolel). Selgelt on näha ka, et puud, mille juurekavas ei ole kaevetöid tehtud ja trasse paigaldatud on paremas tervislikus seisukorras kui puud, kus on juurekavas kaevetöid teostatud, kuid üldiselt on puud heas seisukorras ja kuuluvad II või III väärtusklassi.

Arvestades Posti tänava sillutiste asendamisega ja trasside ümber paigaldamisega, on suur tõenäosus, et paljud puud saavad selle käigus vigastada.

Käesolev eskiisprojekt on püüdnud eriti väärtuslikke puid võimalusel säilitada, kuid reaalselt säiluvate puude arv täpsustub edasistes projekteerimise staadiumites. Sellekohane ülevaade kajastub asendiplaani joonistel. Suuremahulistemate tööde käigus puude kasvutingimused muutuvad ja puud

saavad kahjustada. Seetõttu tuleb suhtuda konservatiivselt puude säilimisse ja pigem arvestada uute puude istutamisega.

 

 

2.2.2 Eskiisi koostamise käigus kaalutud lahendusvariandid

1)Jalgrattarajad mõlema pool teed. Tänavasiht on sirgjooneline. Kiirust alandatakse teekatte sturktuuriga, tõstetud ristmikega ja tee ääres paikneva haljastusega.

 

Muud lahendusvariandid on tellija esindajatega läbi arutatud ja erinevatel põhjustel on neist loobutud:

2)Jalgrattarajad on mõlemal pool teed. Tee suund muutub. Kiirust alandatakse tõstetud ristmike ja tee suunamuutustega. Tee suuna muutmine tekitab suuremaid "platse" tee äärde, kuhu on võimalik kohalikel äridel laieneda. Samas väheneb haljaspinna maht ja parkimiskohtade arv. Suunamuutuste asukohad tuleb kindlasti edasisel projekteerimisel täpsemalt üle vaadata ja vajadusel täpsustada.

3)Jalgrattatee on Posti tänava idaservas. Üldiselt on lahendus analoogne variant 1)-ga, välja arvatud jalgrattatee osas. Üldiselt sellist jalgrattatee lahendust ei soovitata, kui on lõikumine kõrvalteede ja sissesõitudega.

4) Kaaluti viia ratturid ja sõidukid samas tasapinnas olevasse tänavaruumi ja seeläbi säästa maksimaalselt olemasolevat haljastust. Sõidukite kiirust alandatakse künniste ja sõidutee ristlõike lahendusega (tee keskosas on murtud pinnaga graniitkivi ja äärtes 1,5m laiused asfaltribad. Sõidukid peavad sõitma poolenisti ebatasasel teel ja ratturid saaksid sõita asfaltrajal. Lahendusega ei mindud edasi, kuna tegelikkuses oleks nii suuremahuliste tööde käigus haljastuse säilimine küsitav ja ka ehitustööd oleksid kallimad (käsitöö puude juurestiku kaitsevööndis). Lisaks on eraldi jalgrattarajad nii ratturitele kui ka jalakäijatele ohutumad.

5) Kaaluti rajada eraldi jalgrattateed arvestades olemasolevaid puid. Sõidukite kiiruste alandamiseks kavandati tõstetud ristmikud. Lahendusega ei mindud edasi, kuna tegelikkuses oleks nii suuremahuliste tööde käigus haljastuse säilimine küsitav ja ka ehitustööd oleksid kallimad (käsitöö puude juurestiku kaitsevööndis). Kui peale ehitustöid puud siiski surevad, siis oleks tulemuseks ebaloomulikud looklevad jalgrattateed ja puuduv haljastus.

Toimetaja: TÕNU PARBUS