Tartu Ülikooli ja perearstikeskuse uuring: südamehaigustel on tugev seos COVID-19 halva kuluga

16.03.22

Tartu Ülikooli ja perearstikeskuste koostöös tehtud uuringus selgitati välja, millistel inimestel on kõige suurem oht nakatuda koroonasse ja kellel võib see haigus kõige raskemalt kulgeda. Tulemused näitasid, et olenemata vanusest on südamehaigustel tugev seos koroona halva kuluga.

Uuringus võrreldi 66 295 inimest, kes olid saanud 26. veebruarist 2020 kuni 28. veebruarini 2021 SARS-CoV-2 PCR-testil positiivse vastuse, ning 254 958 inimest, kes olid saanud negatiivse vastuse või keda ei olnud testitud. 4,8% COVID-19 haigetest vajas haiglaravi, 1,7% vajas ravi intensiivraviosakonnas ja 1,5% suri COVIDi ägedal perioodil.

Uuring näitas, et nakatumisrisk on suurem dementsusega inimestel, ülekaalulistel, maksahaiguste, neeruhaiguste, kõrgvererõhktõve ja ajuveresoonte haigustega inimestel. Samuti näitas uuring, et nakatumine ei sõltu vanusest, kuid nakatumisrisk on mõnevõrra suurem naistel. Üks uuringu tegijatest, Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu doktorant Tatjana Meister ütles, et osalt võib see tulemus olla seotud naiste suurema valmidusega minna haigustunnuste või -kahtluse korral testima.

Samuti tuli uuringust välja, et südame-veresoonkonnahaigustel ja seisunditel, mis suurendavad kardiovaskulaarset riski, oli tugev seos koroona halva kuluga, sõltumata soost ja vanusest. „Näiteks liigse kehakaalu, kõrge kolesteroolitaseme, suhkurtõve, kõrgvererõhktõve ja uneapnoe puhul ei ole vahet, kas inimene on noor või vana. Kõik need seisundid suurendasid vanusest sõltumata olulisel määral koroona raske kulu riski. Koroona tõttu haiglasse sattumise risk oli suurem ka vähihaigetel," selgitas Meister.

Dementsus ei suurendanud koroona tõttu haiglasse sattumise riski, seevastu risk surra oli dementsusega patsientidel suurem. „See peaks panema meid hoolitsema vanemate inimeste eest, kes ei pruugi ise oma haigestumise tõsidust adekvaatselt hinnata ega seisundi halvenemisele õigel ajal reageerida," ütles Tatjana Meister.

Omikroni haiguspilt: köha on rohkem, aga viirus tungib kopsudesse harvem

Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda sõnul näitavad ulatuslikud uuringud Suurbritanniast ja Lõuna-Aafrika Vabariigist, et nohu, palaviku, pea- ja lihasvalu esinemissagedus on omikroni puhul sarnane eelnevate tüvedega. Samas esineb õhupuudustunnet ning maitse- ja lõhnataju häireid vähem kui delta ajal. Köha ja kurguvalu on omikroniga nakatunutel aga hoopiski rohkem.

Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Petersoni sõnul on omikroni peamine erinevus eelnevatest koroonatüvedest see, et omikron jääb rohkem kinni ülemistesse hingamisteedesse ja tungib vähem kopsudesse. Just seetõttu ongi omikroniga õhupuudustunnet ja hingamisraskusi sümptomina vähem.

 „Aga inimestel, kelle immuunsüsteem on tulenevalt east või haigustest nõrgem, võib viirus ikkagi sügavamale alumistesse hingamisteedesse tungida. Näiteks võib tekkida raskekujulist haigust inimestel, kes saavad kasvajate ravi," selgitab Peterson.

Ruth Kalda sõnul on murettekitav see, et viimastel nädalatel on täheldatud omikroni põhjustatud kopsupõletike arvu kasvu. Kalda sõnul tekitab omikron kopsupõletikku peamiselt inimestel, kellel on nõrgem vastupanuvõime tulenevalt kroonilistest haigustest või kõrgest east. Samadel inimestel on suurem kopsupõletikuga haiglasse sattumise risk ka teiste viirushaiguste, näiteks gripi, tõttu.

Lisaks tekitab Kalda sõnul jätkuvalt muret ka koroonaviiruse pikaajaline mõju erinevatele elunditele. Saksamaal Hamburgis läbi viidud uuringust selgus, et ka kerge või mõõduka raskusega koroonahaiguse korral, mil haiglaravi pole vajatud, võib veel üheksa kuud hiljem täheldada mitmeid organite kahjustusi: südamelihase häireid, neerufunktsiooni langust ja kopsumahu vähenemist.

Selle uuringu läbiviimise ajal ringlesid küll veel eelnevad haigustüved, aga Kalda hinnangul ei tohiks välistada, et ka omikron võib sarnaselt eelnevatele tüvedele põhjustada pikaajalisi terviseprobleeme. Kuna omikroni leviku periood on olnud nii lühike, saab pikaajaliste mõjude kohta järeldusi teha alles mõne aja pärast.

Küll aga on tänaseks juba selge, et omikroni võib nakatuda korduvalt. Pärt Petersoni sõnul kipub inimestel, kes on vaktsineerimata ega pole varem koroonat põdenud,  omikroni põdemisel tekkivate antikehade tase jääma madalaks. „Kui omikroni kerge läbipõdemise tulemusel tekkinud antikehade tase mõne kuu pärast väheneb, võivad need inimesed omikroniga ka uuesti nakatuda," räägib Peterson.

Samuti on leitud, et omikroni põdedes tekib väga spetsiifiline omikroni-vastane immuunsus ja see ei ole väga tugev. „Probleem tekib siis, kui need inimesed kunagi tulevikus kohtavad täiesti uut tüve, mis on patogeensem. Siis neil inimestel tegelikult ei ole kaitset uue tüve vastu," selgitab Peterson ning lisab, et uute tüvede teke on tõenäoline.

„Tahan südamele panna, et inimesed, kes praegu põevad omikroni ja ei ole varasemalt vaktsineeritud ega läbi põdenud, peaksid ennast ikkagi ka vaktsineerima. See annaks neile mitmekesisema immuunkaitse nii varasemate kui järgmiste tüvede suhtes," ütles Peterson.

Mida peaks teadma vaktsineerimise kohta?

  • COVID-19 vastu vaktsineerimine on tasuta kõigile Eestis elavatele inimestele – ka neile, kellel pole tervisekindlustust.
  • Vaktsineerimine on vabatahtlik.
  • COVID-19 vastu saavad vaktsineerida kõik Eesti elanikud alates 5. eluaastast.
  • Tõhustusdoosi saad teha siis, kui sinu esmasest vaktsineerimiskuurist on möödas 3 kuud Pfizeri, Moderna ja AstraZeneca vaktsiinide puhul ning 2 kuud Jansseni vaktsiini puhul. 
  • Koroonaviiruse läbipõdenuil soovitatakse tõhustusdoos teha 5 kuud pärast läbipõdemist või viimast vaktsineerimist.
  • Pärast tõhustusdoosi tegemist tuleb luua endale patsiendiportaalis uus COVID-19 tõend!
  • Võrreldes COVID-19 põdemisega on vaktsineerimine ohutu ja kõrvalnähud mööduvad üldiselt kiiresti.
  • Vaktsineerida oma perearsti juures, haiglates, erakliinikute vaktsineerimispunktides ja apteekides.
  • Vaktsineerimispunktide info leiab vaktsineeri.ee lehelt, aegu saab broneerida helistades riigiinfo telefonil 1247 või logides sisse patsiendiportaali digilugu.ee
  • Liikumisraskustega inimesed saavad vaktsineerija kutsuda endale tasuta koju helistades telefoninumbril 1247 või andes soovist teada oma perearstile.

Исследование ТУ: у людей с заболеваниями сердца есть повышенный риск тяжелого течения COVID-19

Toimetaja: ANNELI NÕUPUU
1.02.22

Kriisiinfo

1. veebruarist  2022 muutub COVID tõendi nõude esitamise alampiir. Kui varem kehtis nõue alates 12 aasta ja 3 kuu vanusest, siis tänasest kehtib nõue alates 12. eluaastast, kuna COVID-19 vastu saavad vaktsineerida end kõik isikud alates 5. eluaastast. Seega ei ole tarvis enam anda aega kolme kuud end vaktsineerida.

Tegevused, mille raames tuleb tõendit esitada on endiselt samad. Spordi- ja liikumisüritustel tuleb tõendeid kontrollida. Sportimise, treenimise, spordivõistluste, noorsootöö, huvitegevuse ja huvihariduse puhul ei tule alaealistel (või sellel õppeaastal 19-aastaseks saaval õpilasel) tõendit küsida. Täpsema info leiate juhendist.

1. veebruarist muutuvad EL COVID vaktsineerimise tõendite kasutamise tingimused – esmase kuuri tõend kehtib 9 kuud, tõhustusdoosi tõend kehtib 12 kuud ja alaealiste vaktsineerimiskuuri tõend 15 kuud. Sellega seoses muutub ka EL COVID vaktsineerimise tõendi kordsuse märgistus ja Eesti kontrollirakendus hakkab arvestama uute muutunud tingimustega.

Muudatustest leiab täpsemalt infot siit: https://tehik.ee/uudis/6-olulist-fakti-vaata-mis-homsest-vaktsineerimistoendite-omanike-jaoks-muutub

 

OLULINE

COVID-19 infotelefon 1247. Perearsti nõuandetelefon 1220 (tasuta).

Terviseameti  soovitused https://www.kriis.ee/et/uudised
Küsimuste korral pöörduge terviseameti poole e-posti teel: info@terviseamet.ee

NB! Eriolukorra ajal toimuvad nõustamised telefoni teel!

EELK perekeskus – https://perekeskus.eu/ 5624 3639
Heling Grupp – 5981 8966, elingheling9@gmail.com
Läänemaa Naiste Tugikeskus – 5887 2750, 5400 5165 laanenaistetugi@gmail.com

Käivitunud on uus veebipõhine nõustamisteenus, kus abivajaja viiakse kokku vastava koolituse saanud vabatahtlikuga. Projektis teevad kaasa noorpsühhiaatrid Eesti Psühhiaatrite Seltsist, Peaasi.ee meeskond ja Sotsiaalkindlustusamet, jooksvalt tulevad appi erinevad eksperdid. Vabatahtlikke aitab kaasata vabatahtlike andmebaas VAAB (vaab.ee). Nõustamiseks saab broneerida aja  peaasi.ee veebilehel (https://registratuur.peaasi.ee/kriisi). Võimalik on läbi viia videokohtumine või suhelda ka e-kirja teel, nõustamiste pikkus ja hulk ei ole piiratud.

LÄÄNEMAA KRIISIABI KESKUS

laanemaa.kriisiabikeskus@gmail.com
psühholoogiline nõustamine – 515 9572 – Ülle Karjane;
psühholoogiline nõustamine – 5560 2367 Heiki Sookruus;
esmatasandi psühholoogiline kriisiabi eesti keeles – 5671 4273 Aini Sarrapik
esmatasandi psühholoogiline kriisiabi vene keeles – 552 0094 Natalja Jampolskaja

OHVRIABI

Ohvriabi kontaktid Läänemaal: 53402027; ulle.karjane@sotsiaalkindlustusamet.ee

Juhul, kui inimene on langenud kuriteo ohvriks või kogenud füüsilist, psühholoogilist, seksuaalset või majanduslikku vägivalda; halba kohtlemist või hoolimatust – palume pöörduda Ohvriabisse. Ööpäevaringselt töötab Ohvriabi kriisitelefon 116006. Helistamine on tasuta ja teenus tagatud 24/7. Kui helistada ei saa, on võimalus pöörduda palunabi.ee kodulehele, kus ohver saab nõu ja abi küsida veebivestluse kaudu.

Haapsalu linn

Linnavalitsuse ametnike kontaktid

 

HAAPSALU SOTSIAALMAJA

Palume pöörduda meie poole, kui on abi vaja igapäevasel toimetulekul ning püüame leida lahenduse.

Infotelefonid: 473 5060, 5301 1424
Peamised tegevused eriolukorras: koduteenused – toidu ja ravimite kojukanne.
Nõustamine ja hingehoid E-R kell 8.00-17.00 tel: 5855 7695

HAAPSALU NOORTEKESKUSED

Kui sinul või sinu sõbral on mure, ole hea ja helista meile. Me leiame lahenduse!
Katrin Nuuter +3725 568 5698 Wiedemanni noortekeskus
Natalja Jampolskaja +372 552 0094 Kastani Noortekeskus
Jaanika Miller +372 5819 5117 Panga Noortekeskus

HAAPSALU HARIDUSE TUGIKESKUS

Telefon 515 1367, e-post: tugiteenused@haapsalu.ee

 

 

Toimetaja: ANNELI NÕUPUU