Info ja uudised sotsiaaltöös

 

* Üksi elavale vanaduspensionärile hakatakse maksma kord aastas 115 eurot. Toetust hakkavad saama inimesed, kes on enne toetuse väljamaksmist elanud kuus kuud üksi. Andmed võetakse rahvastikuregistrist perioodi 1. aprill kuni 30. september kohta ning toetus makstakse välja oktoobrikuus. Toetuse maksmisel ei arvestata, kas vanaduspensioniealine inimene töötab või ei tööta, samuti ei arvestata talle makstavaid muid sotsiaaltoetusi ja tulusid.

Pensionär ei pea toetust ise taotlema,  sotsiaalkindlustusamet määrab toetuse pärast andmete kontrollimist. Täpsem info Sotsiaalhoolekande seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadusest.

 * Riigipoolsele ravikindlustusele on õigus seaduslikus abielus oleval kindlustatud isiku (k.a pensionäri) ülalpeetaval abikaasal, kellel on vanaduspensionieani vähem kui viis aastat. Täpsem info Eesti Haigekassa koduleheküljelt.

* Alates 2018. aasta algusest hakkab kehtima täiendav soodustus suurte ravimikuludega inimestele. Täiendavat ravimihüvitist  saavad kindlustatud, kes tasuvad soodusretseptide eest kalendriaastas vähemalt 100 eurot (siiani sai seda alates 300-eurosest aastasest kulust). 

Alates uuest aasta  on täiendav ravimihüvitis automaatne, kindlustatud inimene saab lisasoodustuse koos tavapärase ravimisoodustusega juba ravimi väljaostmisel apteegis ja haigekassale avaldust esitada ei ole vaja. Täpsem info Eesti Haigekassa koduleheküljelt.

* 1. jaanuarist 2017 käivitub uus elatisabiskeem, millega tagatakse üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine, üldjuhul saja euro suurune elatisraha, kui elatisabi saamise eeltingimused on täidetud. Täpsem info Sotsiaalministeeriumi koduleheküljelt.

 

Pikaajaline kaitstud töö tutvustus

Pikaajaline kaitstud töö (PKT) on Eesti jaoks uus teenus, mis täna on veel väljaarendamisel. Sotsiaalkindlustusamet on seda teenust pakkunud psüühikahäirega ja ajukahjustusega ning nägemisvaegustega inimestele alates 2016. aastast.

PKT teenusepakkujate ülesandeks on koostöös tööandjatega leida teenuse saajatele  sobilikud töö tegemise võimalused. Praegu on teenus üles ehitatud kolme-etapilisena. Esimeses ehk ettevalmistavas etapis, mis kestab kuus kuud, toimub erinevate tööde proovimine ja harjutamine – siin hinnatakse inimese töösuutlikust ja kujundatakse tööoskusi. Selle perioodi ajal selgub, kas inimene on võimeline jätkama teises etapis, mis sisult tähendab juba töö tegemist juhendaja toel kaitstud tingimustes. Teisisõnu, inimesele pakutakse jõukohast töö tegemise võimalust. 

Kolmas etapp on  siirdumine avatud tööturule. Selle eelduseks on, et teenusepakkuja on leidnud piirkonnas sobiliku töökoha, kus õpetatakse inimesele vajalikud töövõtted selgeks. Vastavalt vajadusele võimaldatakse juhendamist veel aasta jooksul  nii töötajale kui tööandjale.

 

Pikaajalise kaitstud töö teenust osutavad hetkel ligikaudu 40 asutust üle Eesti kõikides maakondades, välja arvatud Hiiumaal.  Pikaajalise kaitstud töö raames tehakse näiteks sise- ja väliskoristust, käsitööd, puidutööd, abitöid köögis ja aias, pesu pesemist ja triikimist, pakendamis jmt. 

Teenusepakkujale tasutakse iga kliendi juhendamise eest kuus fikseeritud summa. Klient ise saab I etapi perioodil stipendiumi ja sõidutoetust ning edaspidi juba tasu tehtud töö eest.

Oluline on rõhutada, et selle teenuse eesmärgiks on võimaldada inimestele töö tegemist, mille tulemuseks on reaalselt turustatavad kaubad või teenused.

Sotsiaalkindlustusamet otsib teenusepakkujaid riigihanke kaudu. Igal aastal on teenuse osutamise tingimustesse tulenevalt teenusepakkujate tagasisidest ja sotsiaalministeeriumi kui teenuse tellija ettepanekutest viidud sisse muudatusi teenuse arendamiseks. Järgmine hange partnerite leidmiseks uueks perioodiks (algab 2019 aastal), kuulutatakse välja lähikuudel.