Jaanuarist hakkab kohalikele omavalitsustele puudega inimese sõiduki parkimiskaarte väljastama Eesti Puuetega Inimeste Fondi asemel Sotsiaalkindlustusamet.

8.01.19

Parkimiskaart antakse isikule, kellel esineb:

  1. keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastav liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle;
  2. ajutine liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle. Ajutise liikumisfunktsiooni kõrvalekalde puhul peab inimesel kasutuses olema liikumist abistav abivahend (nt kargud, käimisraam, ratastool jne).

 

Parkimiskaart väljastatakse õigustatud isikule, mitte sõidukile ja seega on parkimiskaardi taotlemine, väljaandmine ja selle kasutamine isikupõhine. Parkimiskaarti on lubatud kasutada ainult juhul, kui tegemist on parkimiskaardi saanud isiku sõitude ja parkimisega.

 

Parkimisel peab kontrollija jaoks parkimiskaardi esikülg olema armatuurlaual nähtaval kohal, et oleks võimalik tuvastada parkimiskaardi registreerimisnumber, kehtivusaeg ja väljaandja.

 

Liikumispuudega juht ja liikumis- või nägemispuudega inimest teenindava sõiduki juht võib tema kasutuses olevat sõidukit parkimiskaardi olemasolul parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta. Soodustust ei laiene eraparklatele.

 

Liikumispuudega juht ja liikumis- või nägemispuudega inimest teenindava sõiduki juht, kellel on vastav parkimiskaart võib:

  • asulas peatuda ja parkida peatumist või parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas tingimusel, et seisev sõiduk asub täielikult kõnniteel, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba. Kirjeldatud luba ei kehti teelõigul, mis on tähistatud peatumise keelujoonega;
  • parkida parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas, piiratud parkimisajaga parklas ettenähtust kauem ja õuealal väljaspool parklat kohas, kus see ei takista jalakäijaid ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust;
  • asulas peatuda peatumist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas liikumis-või nägemispuudega inimese sõidukisse pealevõtmiseks või sõidukist väljalaskmiseks.

 

Parkimiskaardi kehtetuks tunnistamine

  • Andes parkimiskaardi kasutamiseks mitteõigustatud isikule või kui puudega inimest teenindav juht ei kasuta seda sihipäraselt, siis tunnistatakse kaart kehtetuks.
  • Kui kaart kaotatakse või varastatakse tuleb sellest teatada koheselt parkimiskaardi väljaandjale ning uus kaart tuleb taotleda uuesti samadel alustel.
  • Kui kaardi kehtivusaeg on möödunud, siis kaart on kehtetu. Parkimiskaardi vajaduse korral tuleb see uuesti kohalikust omavalitsusest taotleda.
Toimetaja: ANNELI NÕUPUU

Haapsalu Linnavalitsus viib ellu projekti „Haapsalu hoolekandeteenuste juurutamine ja arendamine“

17.12.18

Haapsalu Linnavalitsus viib ellu projekti „Haapsalu hoolekandeteenuste juurutamine ja arendamine" , mida rahastatakse Euroopa Liidu struktuurivahenditest, tegevuse 2.2.1 Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused raames.

Projekti tegevused kestavad 03.12.2018 – 30.11.2020.

Projekti eesmärgiks on:

  • tööealise inimese hoolduskoormuse vähendamine ning tööturule sisenemise või tööturul jätkamise toetamine ühinenud Haapsalu linna territooriumil;
  • tööealise erivajadustega inimese toimetuleku toetamine tööturule sisenemise või tööturul jätkamise võimekuse suurendamiseks ühinenud Haapsalu linna territooriumil.

Projektiga Haapsalu linnas arendatavad teenused on: koduteenus, päevahoiuteenus, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus ja intervallhooldusteenus ning projektist rahastatakse nende teenuste osutamist. Projekti tegevusi teostab Haapsalu Sotsiaalmaja.

Info ja uudised sotsiaaltöös

 

* Üksi elavale vanaduspensionärile hakatakse maksma kord aastas 115 eurot. Toetust hakkavad saama inimesed, kes on enne toetuse väljamaksmist elanud kuus kuud üksi. Andmed võetakse rahvastikuregistrist perioodi 1. aprill kuni 30. september kohta ning toetus makstakse välja oktoobrikuus. Toetuse maksmisel ei arvestata, kas vanaduspensioniealine inimene töötab või ei tööta, samuti ei arvestata talle makstavaid muid sotsiaaltoetusi ja tulusid.

Pensionär ei pea toetust ise taotlema,  sotsiaalkindlustusamet määrab toetuse pärast andmete kontrollimist. Täpsem info Sotsiaalhoolekande seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadusest.

 * Riigipoolsele ravikindlustusele on õigus seaduslikus abielus oleval kindlustatud isiku (k.a pensionäri) ülalpeetaval abikaasal, kellel on vanaduspensionieani vähem kui viis aastat. Täpsem info Eesti Haigekassa koduleheküljelt.

* Alates 2018. aasta algusest hakkab kehtima täiendav soodustus suurte ravimikuludega inimestele. Täiendavat ravimihüvitist  saavad kindlustatud, kes tasuvad soodusretseptide eest kalendriaastas vähemalt 100 eurot (siiani sai seda alates 300-eurosest aastasest kulust). 

Alates uuest aasta  on täiendav ravimihüvitis automaatne, kindlustatud inimene saab lisasoodustuse koos tavapärase ravimisoodustusega juba ravimi väljaostmisel apteegis ja haigekassale avaldust esitada ei ole vaja. Täpsem info Eesti Haigekassa koduleheküljelt.

* 1. jaanuarist 2017 käivitub uus elatisabiskeem, millega tagatakse üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine, üldjuhul saja euro suurune elatisraha, kui elatisabi saamise eeltingimused on täidetud. Täpsem info Sotsiaalministeeriumi koduleheküljelt.

 

Pikaajaline kaitstud töö tutvustus

Pikaajaline kaitstud töö (PKT) on Eesti jaoks uus teenus, mis täna on veel väljaarendamisel. Sotsiaalkindlustusamet on seda teenust pakkunud psüühikahäirega ja ajukahjustusega ning nägemisvaegustega inimestele alates 2016. aastast.

PKT teenusepakkujate ülesandeks on koostöös tööandjatega leida teenuse saajatele  sobilikud töö tegemise võimalused. Praegu on teenus üles ehitatud kolme-etapilisena. Esimeses ehk ettevalmistavas etapis, mis kestab kuus kuud, toimub erinevate tööde proovimine ja harjutamine – siin hinnatakse inimese töösuutlikust ja kujundatakse tööoskusi. Selle perioodi ajal selgub, kas inimene on võimeline jätkama teises etapis, mis sisult tähendab juba töö tegemist juhendaja toel kaitstud tingimustes. Teisisõnu, inimesele pakutakse jõukohast töö tegemise võimalust. 

Kolmas etapp on  siirdumine avatud tööturule. Selle eelduseks on, et teenusepakkuja on leidnud piirkonnas sobiliku töökoha, kus õpetatakse inimesele vajalikud töövõtted selgeks. Vastavalt vajadusele võimaldatakse juhendamist veel aasta jooksul  nii töötajale kui tööandjale.

 

Pikaajalise kaitstud töö teenust osutavad hetkel ligikaudu 40 asutust üle Eesti kõikides maakondades, välja arvatud Hiiumaal.  Pikaajalise kaitstud töö raames tehakse näiteks sise- ja väliskoristust, käsitööd, puidutööd, abitöid köögis ja aias, pesu pesemist ja triikimist, pakendamis jmt. 

Teenusepakkujale tasutakse iga kliendi juhendamise eest kuus fikseeritud summa. Klient ise saab I etapi perioodil stipendiumi ja sõidutoetust ning edaspidi juba tasu tehtud töö eest.

Oluline on rõhutada, et selle teenuse eesmärgiks on võimaldada inimestele töö tegemist, mille tulemuseks on reaalselt turustatavad kaubad või teenused.

Sotsiaalkindlustusamet otsib teenusepakkujaid riigihanke kaudu. Igal aastal on teenuse osutamise tingimustesse tulenevalt teenusepakkujate tagasisidest ja sotsiaalministeeriumi kui teenuse tellija ettepanekutest viidud sisse muudatusi teenuse arendamiseks. Järgmine hange partnerite leidmiseks uueks perioodiks (algab 2019 aastal), kuulutatakse välja lähikuudel.