Teenuse üldandmed

19.01.18

Kirjeldus

 Lapse sünd tuleb registreerida kuu aja jooksul lapse sünnist. 
Sünni võib registreerida riigiportaalis eesti. ee või esitada vastav avaldus Haapsalu linnavalitsusele

Sünni registreerimise avalduse võib esitada lapse seaduslik esindaja ehk vanem või eestkostja

Kui lapse vanemad on omavahel abielus, võib sündi registreerima tulla neist ainult üks (vaja kaasa võtta teise vanema kirjalik avaldus lapse nime kohta)
Omavahel abielus mitteolevad vanemad peavad avalduse esitama koos kohapea

Vajalikud dokumendid:
- tervishoiuteenuse osutaja tõend lapse sünni kohta 
- vanema(te) isikut tõendavad dokumendid 
- abieludokument, kui see ei ole kantud rahvastikuregistrisse

Kestvus

Sünnikanne koostatakse võimalikult lühikese menetlusaja jooksul.

Dokumentide menetluse maksimaalne aeg 7 tööpäeva.

Hind

- Sünni registreerimine - tasuta
- Esmakordne sünnitõend - tasuta

Õigusaktid

·         Perekonnaseadus

·         Perekonnaseisutoimingute seadus

·         Nimeseadus

·         Rahvastikuregistri seadus 

Vastutaja

Liilia Tormis, tel 472 5670, e-post liilia.tormis[at]haapsalulv.ee

Teenuse taotlemine

Kohapeal

Vajalikud
sammud

Vajalik isiklik kohaletulek.

Aadress: Ehte 9, Haapsalu 90503 (sissepääs Wiedemanni tänava poolt)

Vastuvõtuajad:  E-N 9.00-12.00 ja 14.00-16.30, R 9.30-12.00

Vajaminevad
dokumendid

·         Avaldajate isikut tõendavad dokumendid

Viide

·         sünni registreerimise avaldus

·         polvnemise valistamise avaldus

·         isaduse omaksvõtu avaldus parast sunni registreerimist

Lisainfo:

Kuidas registreerida lapse sünd? (siseministeeriumi infovoldik)

http://www.pereliit.eu/

 

VANEMA HOOLDUSÕIGUS

Hooldusõigus (Justiitsministeeriumi infovoldik) 

Väljavõte Perekonnaseadusest 10.ptk § 116 - § 146  (jõustus 2010.aasta 01.juulil)

Vanema hooldusõigus on vanema kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab isikuhooldust (õigust hoolitseda lapse isiku eest) ja varahooldust (õigust hoolitseda lapse vara eest) ning õigust otsustada lapsega seotud asju. Lapse ülalpidamiskohustus on ka vanemal, kellele hooldusõigus ei kuulu .

ISIKUHOOLDUS

Isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus

-          last kasvatada

-          lapse järele valvata ja tema viibimiskohta määrata

-          lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda

-          nõuda lapse väljaandmist igaühelt, kes last vastu tema vanema tahtmist õigusvastaselt enda juures hoiab

-          määrata need kolmandad isikud, kellega lapse võib suhelda.

VARAHOOLDUS

Varahooldus on õigust ja kohustust

-          valitseda lapse vara

-          last varalistes küsimustes esindada.

 

HOOLDUSÕIGUSE KUULUVUS

Omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus. Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil ühine hooldusõigus, kui nad isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei ole väljendanud oma soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vanematest.

LAPSE ESINDAMINE

Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Vanem võib last esindada üksinda, kui tal on lapse suhtes ainuhooldusõigus või talle on selles konkreetses asjas antud kohtu poolt üle otsustusõigus. Ka juhul, kui vanemate ühise tahteavalduse tegemine põhjustaks lapse huvidega vastuolus oleva viivituse, võib üks vanem teha lapse huvides vajalikke tehinguid ja toiminguid. Sel juhul peab aga nendest tehingutest või toimingutest teist vanemat viivitamata teavitama. Kui vanem esindab last iseseisvalt, eeldatakse teise vanema nõusolekut.

HOOLDUSÕIGUSE PIIRAMINE, MUUTMINE JA PEATUMINE

Hooldusõigust piiravaid meetmeid rakendab kohus. Vastava piirangu kohaldamisel lähtub kohus lapse huvidest. Kui mõlemad vanemad või üks vanem soovib muuta  lapse hooldusõiguse kuuluvust, siis hooldusõiguse ülekandmise otsuse teeb kohus.

Kui vanem ei saa last esindada kas oma teovõime piiramise tõttu või faktiliste takistuste tõttu, mis ei võimalda vanemal hooldusõigust teostada, siis selle vanema hooldusõigus peatub või peatatakse see kohtu poolt. Kui mõlema vanema hooldusõigus peatud, määrab kohus lapsele esieestkostja.

Hooldusõiguse piiramise menetlus kohtus on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga (§ 550 hagita perekonnaasjad).

SUHTLUSÕIGUS

Lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Ka vanemal, kellele ei kuulu lapse hooldusõigus, on õigus lapsega suhelda. Suhtlusõigust võib piirata kohus.

OTSUSTUSÕIGUS

Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud asju ühiselt. Vanemal, kelle juures laps elab või viibib teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) küsimusi ilma teise vanemata konsulteerimata
Toimetaja: ANNELI NÕUPUU