Euroopa Parlamendi valimised 2019

Haapsalu Linnavalitsus moodustas 4 valimisjaoskonda Haapsalu linna territooriumil. 

Haapsalu linnas  korraldab valimisi linnasekretär Erko Kalev, e-post  erko.kalev@haapsalulv.ee, tel 4725305

Leia enda jaoskonnakomisjon - valimiste kaardirakendus

Valimistoimingud ja tähtajad 2019.a Euroopa Parlamendi valimistel

 

Valimisjaoskond nr 1 - (Haapsalu Kultuurikeskus), Posti tn 3, Haapsalu linn, Lääne maakond
Esimees: Marina Kallas, marina.kallas@haapsalulv.ee, 

Valimisjaoskond nr 2 –  Posti tn 3, Haapsalu linn, Lääne maakond (eelhääletamise päevad)
(C.Kreegi nimeline Haapsalu Muusikakool), Kastani tn 7, Haapsalu linn, Lääne maakond (valimistepäev); 
Esimees: Liivi Ollino, liivi.ollino@gmail.com,

Valimisjaoskond nr 3 -  Posti tn 3, Haapsalu linn, Lääne maakond (eelhääletamise päevad);
(Tallinna Ülikooli Haapsalu KolledžLihula mnt 12, Haapsalu linn, Lääne maakond (valimistepäev); 
Esimees: Kersti Lõhmus, kersti.lohmus@sotsiaalkindlustusamet.ee, 

Valimisjaoskond nr 4 - (Ridala Põhikool) Kooli tn 4, Panga küla, Haapsalu linn, Lääne maakond.
Esimees:Eda Kivimäe, eda.kivimae@gmail.com

 

Oluline info !

17.04.2019 algas aktiivse valimisagitatsiooni aeg, mille jooksul poliitiline välireklaam on keelatud.

Hiljemalt 26.04.2019 peab välisesindusele olema laekunud kirja teel hääletamise taotlus. 11.-16.05.2019 vähemalt kahel päeval toimub hääletamine välisesinduses.

Hiljemalt 26.04.2019 esitab Euroopa Liidu teise liikmesriigi kodanik, kes soovib hääletamisest osa võtta, rahvastikuregistri vastutavale töötlejale taotluse valijate nimekirja kandmiseks.

16.-19.05.2019 toimub eelhääletamine riigi valimisteenistuse määratud jaoskonnas. 20.-22.05.2019  toimub eelhääletamine kõigis valimisjaoskondades.

16.-22.05.2019 toimub elektrooniline hääletamine.

26.05.2019 on valimispäev.

Miks peaks sel aastal teist korda valima minema?

Priit Vinkel,

Riigi valimisteenistuse juht

Valimisaasta saab õige pea jätku, kui mai lõpus valime Euroopa Parlamenti. Korralduslikult suuri muudatusi hääletaja jaoks ei tule – seitsme päeva jooksul, 16.-22. maini saab valimisjaoskonnas eelhääletada ja e-hääletada, valimispäev on 26. mail. Küll aga on oluline teada, et EP valimistel on üle-Eesti üks ringkond ehk valija saab langetada otsuse kõigi ülesseatud kandidaatide vahel. Õigus sõna sekka öelda on Eesti kodanikel ning alaliselt Eestis elavatel ja selleks soovi avaldanud teiste Euroopa Liidu riikide kodanikel.

Valimisjaoskondi on üle Eesti 444, paljud neist on liikuvad, mis tähendab, et eelhääletamise ajal on jaoskond erinevates paikades. Täpset infot leiab kõige lihtsamini kaardirakenduselt valimised.rahvastikuregister.ee. Valimispäeval saab hääletada jätkuvalt vaid oma elukohajärgses jaoskonnas, samuti ei saa siis muuta varem antud e-häält.  

Eestis, aga ka mujal Euroopas on valimistega seoses kõige suuremat segadust tekitanud Brexit – ka Eesti sai tänu Ühendkuningriigi EL-ist väljaastumisele ühe koha parlamendis juurde, kuue liikme asemel peaks Brüsselis tööle hakkama seitse liiget. Missugune on olukord juunikuuks, näitab vaid aeg. Täna saame kindlad olla ühes - valimistel osalemine on võimalus Euroopas kaasa rääkida!

Miks meil on vaja Euroopa Liitu?

Keit Kasemets,
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht

Selle aasta 1. maiks on Eesti kuulunud Euroopa Liitu 15 aastat. Selle ajaga on EL-i loodud võimalused saanud meie igapäevaelu osaks, lausa nii omaseks, et me ei seosta neid otseselt EL-i kuulumisega. Liit on 15 aastaga palju arenenud, aga põhialused on samad. Tegemist on riikide liiduga, kus pannakse ühiste probleemide lahendamiseks seljad kokku ja jagatakse otsustusõigust. EL loodigi selleks, et tegeleda teemadega, millega riigid üksinda nii hästi hakkama ei saa. Näiteks on Eesti siseturg tänu EL-ile palju suurem – napilt üle miljoni asemel on meie siseturul pool miljardit tarbijat. 96% eestlastest arvab, et vaba liikumine on Euroopa Liidu kõige olulisem hüve. Üksi ei oleks meil jõudu võidelda kliimamuutustega, sõlmida kaubanduslepinguid EL-i mittekuuluvate riikidega nagu Ukraina või Jaapan, tagada hästitoimivat finantssüsteemi ega hoida stabiilset valuutat. Majanduslikult on EL Eestile kahtlemata palju andnud.

Samuti on naiivne arvata, et saame üksi lahendada selliseid globaalseid probleeme nagu ränne või julgeolek. Euroopa Liidu tuumikusse kuulumine on meie iseolemise parim tagatis. Eesti mõju on seda suurem, mida toimivam ja tugevam on Euroopa Liit. Just seepärast on tähtis anda oma hääl ka Euroopa Parlamendi valimistel!

 

Kuidas kõlab Eesti hääl Euroopas?

Matti Maasikas,
Välisministeeriumi Euroopa asjade asekantsler


Kõik sisulised otsused Euroopa Liidus võetavad vastu liikmesriigid. Õige ka, sest liit ongi ju asutatud oma liikmete ja nende kodanike rahu, heaolu ja turvatunde kindlustamiseks. Euroopa Komisjonil on praktikas seadusandluse algatamise õigus, kuid eelnõu esitatakse EL-i Nõukogule ehk liikmesriikidele esindajatele, kes veedavad – olenevalt teema põletavusest – selle kallal kuid või teinekord ka aastaid. Eesmärgiks on alati konsensus, alati püütakse viimase võimaluseni arvestada kõigi soovidega. EL on oma liikmete jaoks sõbralik keskkond, kus kedagi tüssata ei püüta.

Kui liikmesriikide vahel on kokkulepe saavutatud, järgnevad läbirääkimised Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel. Kodanike poolt valitud parlamendiliikmed ehk MEP-id esindavad peale oma valijate ka oma EL-üleste parteigruppide seisukohti.  Siiski on huvitav jälgida ja pakub kodaniku seisukohalt kindlustunnet, kuidas oma riigile oluliste küsimuste puhul esindavad MEP-id tihtilugu mitte partei, vaid oma riigi ja valijate seisukohti. Just sellepärast tulebki Euroopa Parlamendi valimistesse tõsiselt suhtuda, meie esindajate asjatundlikkus on ülioluline. Meid, eestlasi, on nii vähe, et kõik me esindame rahvusvahelisel areenil ka Eestit, ükskõik mis ametikohal parajasti oleme. Oma maa maasikas, nagu me hästi teame

 

Loe lisaks VALIMISED EESTIS  kodulehelt!

Tagastatud valijakaartidest

4.04.19

Siseministeerium korraldab erinevatel valimistel valijakaartide koostamist ja saatmist valijatele. 2019. aasta Riigikogu valimistel saadeti postiga 367 044 valijakaarti, millest Siseministeeriumile tagastati ligikaudu 7000, sest neid ei olnud erinevatel põhjustel võimalik valijatele kätte toimetada. Enamus kaarte tagastati postkasti puudumise tõttu.

Ka üle 60-le Haapsalu linnas oma elukoha registreerinud inimesele ei saanud postkasti puudumise tõttu valijakaarti kätte toimetada.

Varsti on tulemas  Euroopa Parlamendi valimised. Seetõttu palub Siseministeerium inimestel, kes on soovinud saada paberkandjal valijakaarti, vaadata üle oma postkasti seisukord ning asukoht kinnistul, et valijakaart ikka valijani jõuaks.

Paberil valijakaardist on  võimalik loobuda ja tellida endale riigiportaalist  eesti.ee  valijakaart e-posti aadressile.

Toimetaja: ANNELI NÕUPUU