Pidevad probleemid loomadega

Haukuvad koerad

Sagedane probleem, kui naabrikoer haugub või ulub, võib vaikust ja rahu armastaval inimesel "kannatustekarika üle ajada". Esimene lahendus ei ole koheselt linnavalitsuse poole pöördumine, vaid koeraomanikuga rahumeelselt rääkimine, et leida lahendus sellele (kas siis ööseks tuppa võtmine, haukumisvastased rihmad või koera välja õpetamine). Arvestada tuleb sellega, et linnavalitsusele naabri peale kaebamine ei meeldi kohe kindlasti koeraomanikele. Kui lihtsalt naabriga rääkida pole võimalik ja probleem ei laabu, siis pöörduge linnavalitsuse poole.

Loe siit edasi: http://loomakaitse.eu/kui-koera-haukumine-hairib/

 

Hulkuvad loomad

Kui Te toidate hulkuvaid loomi, siis tuleb ka nendega tegeleda - koristada nende poolt tekitatud reostus ja tagada heakord. Pikka aega teie poolt toidetud kassid on teie endi mure, linn ei hakka kokku püüdma igat teile tülinaks muutunud kassi. Selline harjumus tuleks ära lõpetada ja oma kuludega kass varjupaika viia. Kui te hulkuvat looma enda vastutada ei taha, siis tuleb koheselt helistada linnavalitsuse keskkonnaspetsialistile, et seejärel kutsuda loomapüüdjad. 

Iga linna peal ringi liikuva kassi pärast ei tasu ka kohe loomapüüdja välja kutsuda, sest see võib olla kellegi kass, kes teeb oma igapäevaseid ringe. Kui on kahtlus et loom on hädas (teeb hädakisa) või alatoidetud, siis teavitage sellest linnavalitsuse keskkonnaspetsialistile.

Agressiivselt käituvatest koertest, kes on oma territooriumilt lahti pääsenud, tuleb teatada viivitamatult varjupaika, siis on reageerimise aeg kõige kiirem ja tõenäoliselt ka tulemuslikum.

Ridala piirkonnas helistage Vilkla varjupaika ja Haapsalu linnas Tulbi varjupaika.

 

Metsloom linnas

Linnadesse kolinud terved metsloomad abi ei vaja. Metsloomad inimasustuse juures on olnud alati üsna tavapärane nähtus. Paraku viimastel aastatel on loomadest saanud aga inimestele probleem. Peale oravate ja siilide liiguvad linna vahel ka sageli rebased ja kährikud.

Üheks põhjuseks on kindlasti elupaikade vähenemine ning inimasustuse laienemine. Aladel, kus on alati olnud mets, on nüüd uued elamurajoonid ja metsaelukad pole jõudnud veel inimasustuse eest minema kolida.

Loe siit edasi: http://loomakaitse.eu/metsloom-linnas/

 

Rebased linnas

Üheks põhjuseks, miks rebane linna tuleb, on jätkuv linnastumine ning metsloomade elupaikade vähenemine. Loomad ei jõua linna eest ära kolida vaid kohanevad muutuva keskkonnaga.

Teiseks põhjuseks on inimasustusega kaasnev suurem hulk toitu. Inimasustuse juures on ajati ka ohtralt närilisi, mis on rebastele söögiks. Lisaks sellele aga kipuvad inimesed oma toidujäätmed ripakile jätma. Lahtised kompostihunnikud on rebaste jaoks kui kaetud pidulaud. Ka kergesti ligipääsetav prügikast on väga mugav koht kõhu täitmiseks. Seega kohtades, kus rebased linna kipuvad, tuleb kindlasti ehitada kinnised kompostikastid ning prügikast muuta loomadele ligipääsmatuks.

Loe siit edasi: http://loomakaitse.eu/rebased-linnas/

 

Varesed linnas

Paljud kohalikud omavalitsused on hädas suurte vareste ning hakkide kolooniatega. Sagedaseim koloonia tekkepõhjus on lahtised kompostihunnikud või muu lindudele küllaldaselt süüa pakkuv jäätmete ala. Esmane, mida kolooniaga võitlemisel teha tuleks on kinniste kompostikastide ehitamine ning prügikastide lukustamine, toidujäänuste regulaarne koristamine avalikest kohtadest.

Loe siit edasi: http://loomakaitse.eu/varesed-linnas/

 

Kajakad linnas

Iga aastaga suureneb kajakate arv linnades. Tegemist ei ole enam vaid mereäärsete linnade probleemiga, vaid kajakad on jõudnud juba ka sisemaale. Üheks põhjuseks, miks kajakas linna tuleb, on heade pesitsuspaikade rohkus. Kajakas pesitseb hea meelega kõrgete hoonete katustel. Katused on lindude jaoks kohad, kus keegi neid segamas ei käi ning toiduotsingutel mõned kilomeetrid ringi lennata ei ole samuti kuigi suur probleem.

Selleks, et kajakad katusele  pesa ei teeks, peab iga majaomanik või korteriühistu ise oma maja katust korras hoidma. Kõik katusele kogunev risu, oksad ja samblahunnikud tuleb koheselt koristada. Kindlasti tuleb katus üle vaadata kevadel ning ka suve jooksul korduvalt. Katustele võib paigaldada erinevaid linde peletavaid vahendeid.

Kui kajakas on aga siiski katusele pesa teinud ning munad munenud, ei tohi teda enam segada. Pesitseva linnu häirimine on seadusega keelatud!

Loe siit edasi: http://loomakaitse.eu/kajakad-linnas/