Pidevad probleemid loomadega

Haukuvad koerad

Sagedane probleem, kui naabrikoer haugub või ulub, võib vaikust ja rahu armastaval inimesel "kannatustekarika üle ajada". Esimene lahendus ei ole koheselt linnavalitsuse poole pöördumine, vaid mõistuse piires koeraomanikuga rahulikult rääkimine, kus tuleks leida lahendus sellele (kas siis ööseks tuppa võtmine, haukumisvastased rihmad või koera välja õpetamine). Vajadusel tuleb seda teha paar-kolm korda ja kui siis ka probleem ei laabu, siis pöörduge linnavalitsuse poole.

Loe siit edasi: http://loomakaitse.eu/kui-koera-haukumine-hairib/

 

Hulkuvad loomad

Ärge toitke hulkuvaid loomi, sest kui seda teha, muutub loom sellest sõltuvaks ja Teie olete vastutavad selle looma ees. Kui hulkuvaid loomi toidetakse, siis teeb see püüdmise raskemaks (täis kõhuga kass/koer ei pruugi sööda peale välja tulla). Kui Te toidate hulkuvaid loomi, siis tuleb ka nendega tegeleda - koristama nende poolt tekitatud reostuse. Kui te hulkuvat looma enda vastutada ei taha, siis tuleb kutsuda loomapüüdjad.

Iga linna peal ringi liikuva kassi pärast ei tasu ka kohe loomapüüdja välja kutsuda, sest see võib olla kellegi kass, kes teeb oma igapäevaseid ringe. Kui on kahtlus et loom on hädas (teeb hädakisa) või alatoidetud, siis teavitage sellest linnavalitsuse keskkonnaspetsialistile.

 

Metsloom linnas

Linnadesse kolinud terved metsloomad abi ei vaja. Metsloomad inimasustuse juures on olnud alati üsna tavapärane nähtus. Paraku viimastel aastatel on loomadest saanud aga inimestele probleem. Olen kuulnud isegi arvamust, et linnas peaksid elama vaid „toredad" loomad nagu oravad ning siilid ja sellised „hirmsad" elukad nagu rebased ja kullid linna ei kuulu. Miks aga need „ hirmsad" loomad linna tulevad?

Üheks põhjuseks on kindlasti elupaikade vähenemine ning inimasustuse laienemine. Aladel, kus on alati olnud mets, on nüüd uued elamurajoonid ja metsaelukad pole jõudnud veel inimasustuse eest minema kolida.

Loe siit edasi: http://loomakaitse.eu/metsloom-linnas/

 

Rebased linnas

Üheks põhjuseks, miks rebane linna tuleb, on jätkuv linnastumine ning metsloomade elupaikade vähenemine. Loomad ei jõua linna eest ära kolida vaid kohanevad muutuva keskkonnaga.

Teiseks põhjuseks on inimasustusega kaasnev suurem hulk toitu. Inimasustuse juures on ajati ka ohtralt närilisi, mis on rebastele söögiks. Lisaks sellele aga kipuvad inimesed oma toidujäätmed ripakile jätma. Lahtised kompostihunnikud on rebaste jaoks kui kaetud pidulaud. Ka kergesti ligipääsetav prügikast on väga mugav koht kõhu täitmiseks. Seega kohtades, kus rebased linna kipuvad, tuleb kindlasti ehitada kinnised kompostikastid ning prügikast muuta loomadele ligipääsmatuks.

Loe siit edasi: http://loomakaitse.eu/rebased-linnas/

 

Varesed linnas

Paljud kohalikud omavalitsused on hädas suurte vareste ning hakkide kolooniatega. Sagedaseim koloonia tekkepõhjus on lahtised kompostihunnikud või muu lindudele küllaldaselt süüa pakkuv jäätmete ala. Esmane, mida kolooniaga võitlemisel teha tuleks on kinniste komostikastide ehitamine ning prügikastide lukustamine, toidujäänuste regulaarne koristamine avalikest kohtadest.

Loe siit edasi: http://loomakaitse.eu/varesed-linnas/

 

Kajakad linnas

Iga aastaga suureneb kajakate arv linnades. Tegemist ei ole enam vaid mereäärsete linnade probleemiga, vaid kajakad on jõudnud juba ka sisemaale. Üheks põhjuseks, miks kajakas linna tuleb, on heade pesitsuspaikade rohkus. Kajakas pesitseb hea meelega kõrgete hoonete katustel. Katused on lindude jaoks kohad, kus keegi neid segamas ei käi ning toiduotsingutel mõned kilomeetrid ringi lennata ei ole samuti kuigi suur probleem.

Selleks, et kajakad katusele  pesa ei teeks, peab iga majaomanik või korteriühistu ise oma maja katust korras hoidma. Kõik katusele kogunev risu, oksad ja samblahunnikud tuleb koheselt koristada. Kindlasti tuleb katus üle vaadata kevadel ning ka suve jooksul korduvalt. Katustele võib paigaldada erinevaid linde peletavaid vahendeid. Hästi sobivad fooliumiribad või värvilised lindid. Ka suured ümmargused kollase ja mustaga värvitud kettad sobivad.

Kui kajakas on aga siiski katusele pesa teinud ning munad munenud, ei tohi teda enam segada. Pesitseva linnu häirimine on seadusega keelatud!

Loe siit edasi: http://loomakaitse.eu/kajakad-linnas/