Korraldatud jäätmevedu

Korraldatud jäätmevedu

Korraldatud jäätmevedu teostab Ragn-Sells AS ajavahemikul 01.01.2017 – 31.12. 2019. Selleks on sõlmitud vastav kontsessiooni leping Haapsalu Linna ja Ridala Valla ning Ragn-Sells AS (kontsessionäär) vahel.

Korraldatud jäätmeveo info

Jäätmeveo hinnakiri

Vabaturu lisateenuste hinnakiri

Jäätmeveo graafik

 

Jäätmeveoga liitumise kohustus linnakodanikule

Korraldatud jäätmeveo põhieesmärk on liita kõik jäätmevaldajad jäätmeveoga, et kaoks ära omanikuta prügi probleem ja illegaalne prügistamine. Korraldatud jäätmeveo korra täitmine on kohustuslik kõigile Haapsalu linna füüsilistele ja juriidilistele isikutele, korteriühistutele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele, kes linna haldusterritooriumil omavad maaüksust.

Olmejäätmete regulaarne äravedu tiheasustusaladelt peab toimuma vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusaladelt vähemalt üks kord 12 nädala jooksul. Tiheasustusalalt, kus biojäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud, võib olmejäätmeid regulaarselt ära vedada üks kord 12 nädala jooksul.

 

Jäätmeveost vabastamise võimalus

Erandjuhul võib jäätmevaldaja taotleda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemist ehk vabastamist jäätmeveo kohustusest. Põhjendatud taotlus koos tõenditega tuleb esitada linnavalitsusele. Vabastatakse ainult erandkorras, mis tähendab, et taotluses tuleb jäätmevaldajal vabastamist võimaldavad asjaolud tõendada. Näiteks nii on võimalus nendel inimestel, kes näiteks talveperioodil oma suvilaid ei kasuta.

Võimalus on ka taodelda perioodilist vabastust, mis tähendab, et sama vabastusperiood kehtib ka järgnevatel aastatel maksimaalselt kontsessiooni lepingu lõpuni.

Vabastuse taotlust planeerige võimalusel kuu aega ette taodeldava ajaperioodi algusest, muidu võib tegelik perioodi algus lükkuda edasi.

Korraldatud jäätmeveost ajutise vabastuse taotlus.docx

 

Ühine kogumismahuti

Haapsalus on lubatud jäätmevaldajatel kasutada ühiskonteinerit. See tähendab, et ühe kinnistu prügi saab panna eelneva kokkuleppe alusel teise kinnistu konteinerisse (nt naabri, korteriühistu, ettevõtte). Sellisel juhul tuleb esitada linnvalitsusele kinnitus , et ühiselt kasutatava konteineri omanik on nõus, et tema konteinerisse tuuakse teisel kinnistul tekkinud prügi. Ühismahutina ei saa kasutada jäätmekotti.

Kui ühismahutit kasutavad 5 või enam korterit või ühepereelamut, siis tuleb lisaks segaolmejäätmete konteinerile võtta kasutusele ka vanapaberi ja biojäätmete konteiner.

Ühise jäätmemahuti kasutamise kokkulepe.docx

 

Nõuded jäätmevaldajale

  • Jäätmevaldaja peab võimaldama jäätmevedajale juurdepääsu kogumismahutile äraviimise päeval, muidu rakendatakse tühisõidu tasu.
  • Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega, talvisel ajal lumest puhastatud ja vabad muust transporti takistavatest esemetest.
  • Omavalitsustes kasutatavate olmejäätmete konteinerite mahud on 30 liitrisest kilekotist, kuni 32 000 liitrise multilift konteinerini. Jäätmevaldajad, kes kasutavad mahutina kilekotti võivad kasutada ainult vedaja poolt antavaid 30 liitriseid kilekotti v.a. juhul, kui vedaja ei paku sellist võimalust.
  • 30 liitrised jäätmekotid peavad olema kaitstud loomade ja lindude eest.
  • Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas eestikeelne kiri ja märgis, mis vastab mahutisse kogutavale jäätmeliigile. Juhul, kui kogumismahuti on üheselt mõistetavalt märgistamata, käsitletakse seda kui segaolmejäätmeid sisaldavat kogumismahutit.
  • Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast.
  • Kuni 240 liitrine (k.a) käsitsi teisaldatav ratastel väikekonteiner võib asuda kuni 15 m kaugusel (kaasa arvatud kuni 5 meetrit väravast sissepoole) veoki peatuskohast.
  • Üle 240 liitrised konteinerid ei tohi olla jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast üldjuhul kaugemal kui 5 m. Konteineri kaugust veokini arvestatakse punktist kuhu vedajal on võimalik sõita. Erandjuhtudel määratakse see vahemaa jäätmeveolepinguga.
  • Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega.
  • Kui kogumismahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse kogumismahutisse kogutavale jäätmeliigile või sisaldavad jäätmeid nagu tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma (temperatuuriga üle 40ºC) tuhka, vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid, erikäitlust vajavaid jäätmeid, aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest.
  • Jäätmemahutite lukustamisel või nende paigutamisel lukustatud jäätmemajadesse peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise äraveopäeval või varustama jäätmete vedaja, viimase soovi korral, võtmega mahutite või jäätmemajade avamiseks.
  • Jäätmete käitlemine, sh põletamine, väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu, oksi ning kiletamata paberit või pappi. Paberi ja papi põletamine on lubatud ainult kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks ning lähtuma peab jäätmehierarhiast ja võimalusel eelistama nende ringlusse suunamist läbi eraldikogumis-süsteemi.

Täpsemalt saab lugeda jäätmehoolduseeskirjast