Haapsalu(Hapsalla, Hapasella, Hapsell, Habsal, Haepsal, Opesel, Hapsal) on väikelinn Haapsalu lahe lõunarannikul.

Muistne Läänemeri hakkas kiiresti taganema umbes 4000 aastat tagasi. Koht, kuhu 13. sajandi keskel tekkis püsiasustus, oli geograafiliste tingimuste poolest poolsaar, kuna lisaks merele piiras teda mandri poolt, preaeguse Krahviaia kohalt väga vesine ala. Jätkuva maatõusu tõttu on Haapsalu lahe kirdepoolne osa, eriti Tagalahe Uuemõisapoolne sopp tugevasti roostunud ning muutunud lindudele meelispaigaks, pakkudes konkurentsi ka Matsalu linnuparadiisile. Eeslahes asub tänane parim supluskoht - Paralepa rand.

Tänaseks mahub endiselt kolmest küljest merega piiratud linn 10,59 ruutkilomeetri suurusele maatükile. Haapsalu vanalinn asub kahe oosiga poolsaarel, mis loode suunas jätkub mandriga ühinenud laidude ahelikuna - holmidega. Holmide vahel on madalad veekäärud - Suur ja Väike Viik. Viimaste kümnendite jooksul on linn laienenud just mandri suunas ning linna keskpunkt nihkunud iidsest piiskopilinnusest praeguse kaubanduskeskuse juurde.

Haapsalu on tunnustust leidnud eeskätt vaikse suvituslinnana ning mudaravikuurordina. Oma madaluse tõttu soojeneb Haapsalu laht suviti rohkem kui teised Eesti ranniku lahed, merevee keskmine temperatuur suvel on +21 kraadi. Kuigi Haapsalus on õhuniiskus suurem kui sisemaal, peetakse Haapsalut kõige päikesepaistelisemaks kuurordiks. C.A.Hunniuse poolt kasutusele võetud haapsalu muda on siia puhkama meelitanud nii tsaari-Venemaa kõrgemat seltskonda kui tuntud ühiskonnaelu tegelasi Põhjamaadest.